AJALUGU 1. Keskaegne linn Linnad hakkasid tekkima X – XII sajandil. Tekkisid kaubateede ristumispunktidesse, külade ja kloostrite ümbrusesse, antiikaegsete linnade kohale, feodaali valduste keskele. Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Linnaelu juhtis raad (reguleeris käsitöö ja kaubanduse toimumist, hoolitses linna heakorra eest, mõistis kohut, tegeles rahandusega, usueluga, hariduseluga, oli ka linna omavalitsuseks). Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa korporatiivsetesse ühingutesse tsunftidesse (kaubandus) ja gildidesse (käsitöö; Mustpeade gild). Valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette privilegeeritud ühingu suurgildi. Linnaõigus > Lübecki õigus. 2. Keskaja perioodid Keskaeg kestis 395/476 – 1517. Keskaeg koosneb kolmest perioodist: varakeskaeg (5 – 10 saj.), kõrgkeskaeg (11 saj. – 14. saj.), hiliskeskaeg (14. saj – 15. saj.). Varakeskaeg – kujunes välja talupo...
Armastuskiri Kallis sõber, Olen juba pikka aega mõelnud sellele kuidas meie suhtlust ning vastastikust sõprust ometigi kirjeldada. Leian, et selle kirja kirjutamine on üks kõige raskemaid tegevusi, sest ma ei ole väga osav oma tunnete väljendamises. Ometigi tahan ma sulle ära rääkida kui kallis ning hea sõber sa minule oled. Oled juba olnud minu sõbraks umbes 15 aastat ja natukene peale. Olime alles lasteaias kui koos esimesi mänge mängisime ning vempe viskasime. Sina olid minu esimene sõber ning sealt alates oleme me aina rohkem üksteist tundma õppinud. Mulle tundub, et ei ole enam midagi sinu juures mida ma ei teaks. Oma vaimusilmas parimat sõpra ette kujutades tuleb esile koheselt kujutlus sinust. Mulle meeldib see kuidas sa oled kõikidega nii sõbralik ja hea. Sõbralikkus ning optimism on sõnad mis sind ehk kõige paremini iseloomustavad. Näed inimestes vaid head ning püüad alati kõiki aidata kui nemad ...
Nimisnad mrgivad esemeid, olendeid ja nhtusi ning vastavad ksimustele kes?, mis?, kelle?, mille? jne.Omadussnad vljendavad omadusi ning vastavad ksimusele missugune?, missuguse?, missugust? jne. Arvsnad vljendavad hulka vi jrjekorda ning vastavad nimetavas kndes ksimusele mitu?, kui palju? mitmes?.Phiarvsnad vastavad ksimusele mitu?, kui palju?, mitmendik. Jrgarvsnad vastavad ksimusele mitmes?. Asesnad asendavad lauses nimi-, omadus- vi arvsnu, aga on nendega vrreldes ldisema thendusega. Asesnad vastavad samale ksimusele, mis snadki, mida nad asendavad. 15. Omadussnast saab moodustada: a) algvrret vljendab lihtsalt mingit omadust, b) keskvrret vljendab seda, et kellelgi on mingit omadust rohkem kui teistel. Keskvrre on omastavas kndes ja talle lisandub tunnus m. c) livrret nitab, et kellelgi on seda omadust kigist rohkem. livrre= kige + keskvrre 16. Snavara rikastamine: a) snade laenamine, b) snade liitmine, c) snade tuletamine, d) tehissnade loomine. 17
m¨arkide ja algelemen- H¨a¨aldusosuti 0003, kannab ise diks. Valumetalli vormi ka m~onikord t¨ahendust. t¨ ahenduse laiendusena `M~otlema' t¨ahendus on laen on saanud mudeli ja vormi m¨ argist, samuti kasutatak- u ¨ldisema t¨ahenduse. se segamini m¨argiga. m¨argib v¨arvi ja kaunistamist, ilusat olemist. / ¡ H¨ a a ¨ ldusosuti oli ka 154 £ ¢ algh¨ a¨alduseks
✂会意 ✁Koosneb (井) ja 彡. Kaelaahelaid ちゅうけい 首枷 ja karistamist kujutav 井 on ka そとわく m¨arkide 刑 ja 型 algelemendiks. Valumetalli 鋳型 vormi 外枠 t¨ahenduse laiendus- はんけい ena on 形 saanud mudeli ja vormi 範型 u¨ ldisema t¨ahenduse. 彡 m¨argib v¨arvi ja 71 kaunistamist, 形 ilusat olemist. 議類 ⇒象 反対 ⇒ 心 参考 ⇒刑 反対 ⇒質 参考 ⇒ 型
annaabi.ee 
