Inimõiguste ülddeklaratsioon 20 artiklit Artikkel 1. Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. Artikkel 2. Igal inimesel peavad olema kõik käesoleva deklaratsiooniga välja kuulutatud õigused ja vabadused, olenemata rassist, nahavärvusest, soost, usulisest, poliitilisest või muudest veendumustest,
ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon ja EV Põhiseadus Artikkel+§ Sisukokkuvõte Võrdlus Artikkel 1. Kõik inimesed sünnivad EVPS-s: Kõik on seaduse ees § 12. vabadena ja võrdsetena võrdsed. Artikkel 2. Kõik on seaduse ees võrdsed, EV Põhiseaduses on kirjas ka, § 12. diskrimineerida mingite et igasugune vihkamise, asjaolude tõttu ei tohi. vägivalla, diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Artikkel 3. Igal inimesel on õigus elule, EV Põhiseaduses on lisatud ka § 16. § 20. ...
Milleks meile inimõigused? Üks tark mees ütles kunagi, et inimõigused peavad olema ja on väga tähtsad ja nii arvan ka mina, sest kui neid poleks siis ei oleks maakera väga sobilik koht elamiseks kuna oleks pidev vägivald ja kaos. Inimõiguste ülddeklaratsioon loodi 10. detsember 1948. Ameeriks variant sellest oli, et igaühel on õigus olla vaba, sealhulgas ka vaene ja Euroopa variant oli, vabaduse ja võrdsuse harmoonia. Kui täpsemalt kirjutada siis inimõigused on iga inimese sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest. Need õigused on sellepärast, et tagada maailmas kord ja rahu. Näiteks mitte kedagi ei või tappa nende nahavärvuse, usu või orientatsiooni pärast.
ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon ja EV Põhiseadus II ptk - võrdlus Artikkel 1 - § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Artikkel 2 - § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Artikkel 3 - § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Artikkel 4 - § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. § 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse...
http://www.eihr.ee/inimoigused/ (28.10.2012) Euroopa inimõiguste kohtu kohtunikuks sai Julia Laffranque. – Postimees, 05.10.2010 http://www.postimees.ee/322621/euroopa-inimoiguste-kohtu- kohtunikuks-sai-julia-laffranque/ (07.10.2012) Euroopa Sotsiaalharta. – Riigi Teataja (RT) https://www.riigiteataja.ee/akt/229052012002 (07.10.2012) EV põhiseadus. – RT https://www.riigiteataja.ee/akt/127042011002 (07.10.2012) Inimene ja õigus. Tallinn, 2001. Lk. 25-30. Inimõiguste ülddeklaratsioon. – Eesti Koostöö Kogu. www.kogu.ee/public/YRO_Inimoiguste_ylddeklaratsioon.doc (07.10.2012)
Mööda maailma ringi rännates astus ta välja inimõiguste austamise eest. See tekitas talle hüüdnime First Lady of the World. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon USA president Harry Truman nimetas Eleanori 1946. aastal ÜRO Ameerika delagatsiooni liikmeks, see oli uus ametikoht, kus naine püüdis oma ideaale teostada. Eleanor Roosevelt valiti ka ÜRO inimõiguste komisjoni esinaiseks. Selles ametis olles anti välja ka Inimõiguste ülddeklaratsioon, mis oli Eleanorile väga tähtis, sest tema oli üks, kes aitas koostada Inimõiguste ülddeklaratsiooni, mis võetis vastu 10. detsembril 1948. aastal. Inimõiguste ülddeklaratsiooni autoriteks peale Eleanori olid John Peters Humphrey Kanadast, René Cassin Prantsusmaalt ja Zhang Pengjun Hiinast. Eleanori töö ÜRO-s lõppes 1953. aasta alguses, kui uueks Ameerika presidendiks valiti vabariiklasest Dwight D. Eisenhower. ÜRO-st lahkumine oli Eleanori enda soov.
EV Põhiseadus (PS) EN Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (IÜD) Peamine erisus/võrdlus Artikkel 2 Igaühel peavad olema kõik selle deklaratsiooniga välja kuulutatud
pulmadest. Esmakordselt tõdeti, et privaatsus on sotsiaalne hüve, mida peab saama kohtus kaitsta. Privaatsust defineeriti selles artiklis, kui inimese"õigust olla üksi". 1849 aastal nõudis prints Albert Inglismaal temast tehtud piltide avaldamise keelamist tuginedes privaatsusõigusele ning sellest tulenevalt konfidentsiaalsuskohustuse täitmisele kaasuses Prints Albert vs Strange. Põhiõiguste laialdasele tunnustamisele panid aluse 1948. aastal vastuvõetud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon ning 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, milles on privaatsuse kaitse vajadus väga selgelt sätestatud. Nn privaatsusõigused koosnevad James Michaeli hinnangul järgmistest elementidest: era- ja perekonnaelu ning kodu puutumatus, füüsiline või vaimne puutumatus, kaitse au ja väärikuse rünnete vastu, oma nime, identiteedi ja isikusamasuse kaitse, korrespondentsi kaitse jj. Selleks, et privaatsusõigust kaasaja ühiskonnas realiseerida on vajalik
annaabi.ee 
