ohverdamisi ja tegelesid ka ennustuskunstiga. Roomas oli preestritel ka riigi tasandil thtis roll, nad olid nimelt ka riigiametnikud, Kreekas ji preestrite roll aga pigem ainult usuvahendamisega seotuks. 11) lrika- mis see on? on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lrilise enesevljenduse, prdumise vi kirjelduse vormis, enamasti seotud knes. 12) teater Rooma ja Kreeka vdlus. Komdia ja tragdia- mis on. Kmdiad- e. lbusa sisuga nitemngud ammutasid ainest igapevasest poliitikaelust. Tragdiad- tsised ja levad. Tundut mdiseede uudsed petlikud tlgendused. Otsiti vastust ksimusele, kuidas mista jumalatest seatud maailmakorda ja kuidas kituda nii, et see ei phjustaks jumalate pahameelt ja kannatusi endale ning tervele linnale. Roomlastele polnud teater nnda thtis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite vitlused ja hobuste viduajamised.
oleks ise ka ju minema jooksnud,kui see vaid vimalik oleks olnud,sest kik mbruskonna lapsed teadsid,et prast vene ja eesti poiste vahelisi suuri kambakaid,millest kummalgi poolel oma viiskmmend poissi osa vttis,oli karjrinlval kelgutamine hoopis pnevam tegevus kui enne,kuna neil,kes siis sjavebarakkides elavatele poistele ette jid ja igeks kaklemiseks veel mtu vlja ei andnud,olid kelgud ra lhutud.Vrad poisid rkisid omavahel,hiklesid lbusa enesekindlusega ja ks puu all seisjatest naeris ning seda pilkenaeru kuuldes unustas Mannu linna poolt pika valgusjutina lheneva elektrirongi ja kummardus alla vaatama.Ta ei liigutanud ennast,ei teinud htki hlt ja ehk seetttu tabaski ta lpuks lesronijat,kes end oksale vinnas,saapaga phe.Karvamts kll pehmendas hoopi,kuid ootamatusest kaotas poiss siiski tasakaalu,kte haare ltvus ja ronija rgatas valust. Lk 351-352 Mannu ootas,et veel kolmas poiss puu otsa ronib,nis vene poistel selleks
annaabi.ee 
