korda, ent oli ebakvaliteetne) algatati kampaaniad varblaste hvitamiseks, kes svad ra liiga palju vilja (sellega aidati hoopis kaasa kahjurite levikule) jne. Suure hppe tulemused: tstuses toodangu hulga ja kvaliteedi langus pllumajanduse allakik nljahdad, mille tttu hukkus mitu miljonit inimest (NB! Samal ajal toimus kiire rahvaarvu kasv- 1950.a. ~500 miljonit; 1980.a. ~1 miljard) 17. hiina ei nustunud titma vene ksklusi 18. korea sda 19. Protsesside lbiviimise koht ei valitud juhuslikult. Nukogude Liit tahtis niteks sndmust lbi viia Berliinis, kuid teiste liitlasriikide survel peeti need Nrnbergis. Thtsamad phjused: * sel ajal kuulus linn Ameerika tsooni (Saksamaa oli jaotatud neljaks); * Nrnbergi igluse Palee oli ruumikas ning sjapurustusest kahjustamata, samuti asus seal suur vangla, kus sai hoida saluseid; * linn oli thtis rahvussotsialismi tusul riigi etteotsa sellega
*Kunst peab inimest mjutama nt(Kapp-altar kogub suletud asendis energiat; Gooti kiriku vlvid suunavad energia inimesele kirikus) VARAKRISTLIKUD LAULUTBID Psalm laul, mille tekst prineb Vana Testamendi Taaveti lauludest Hmn uuemale vaimulikule luulele loodud laul Gregooriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul(1hlne, mehed laulavad, ladina keeles, teksti vhe , vabameetrum, hele silbile vastab mitu nooti, meloodia ulatus vike, suured hpped muusikas puuduvad) Liturgia jumalateenistuse lbiviimise kord(thtsaim liik... MISSA 1)katoliku kiriku jumalateenistus 2)vaimuliku muusika anr Missa ordinarium tekstid, mis kirikuaasta vltel ei muutu Missa proprium tekstid, mis sltuvad kirikuaasta thtpevadest Reekviem leinamissa Sekvents vaimuliku luule vorm NOODIKIRJA KUJUNEMINE *muusika pandi kirja neumadega(-mrk, viibe) *11.saj vttis Guido Arezzost kasutusele kompaktse joonte ssteemi, lihtsustas ka noodilugemist vttes krvuti helide kindlaid krgusi thistavate thtnimetustega(a,b,c,d,e,f,g)
petama 5 sajandist. Esimesi kristlikke filosoofe, kes ksitles phjalikult ka muusikat, oli pha august tiimus. Tema koostas kuuest raamatust koosneva teose ja muusika, millest kasvas vlja KESKAEGNE PETUS MUUSIKAST. Pythagorose ja plantoni eeskujul kirjutas ta matemaatiliselt korrastusest muusikas, vrreldes seda"kehatu arvuga" De musica Oluline osa kiriku muusika arngus oli paavst gregorius suurel, kes reformis Liturgiat koraali. Liturgia on jumalateenistuse lbiviimise kord Tema auks hakati katoliku kiriku koraali kutsuma Gregoriuse koraaliks hehlne ehk monofooline ladina keelne ja ei tlgita, tekstid tnini muutumata. *Gregoruse laul Tnu munkade haritusele snnivad keskajal nii mitmehlsus kui nooti vili. hiseks laulmiseks olid kasutusel, noodi mrgid neumad. Tnapevane noodikiri saab alguse 11.saj 14.saj on kasutusel 4 noodijoont ja noodid millel puudub veel vltus. Nootide nimetused mtles vlja itaalia munk Guido di Arezzo. Missa,mis ajal kantakse ette missa
annaabi.ee 
