Pyloses on kõvasti lineaarkirja B tekste nagu ka Knossoses. Nende lossidega seostusid hiljem paljud kangelaspärimused. Tugevalt kindlustatud loss oli nt Tiryns ja Mükeene. Tirynses asub ka lõvivärav. Megaron ehk troonisaal. Lossidega seonduvad ka hauad- tholose hauad ehk kuppelhauad. Suured on kõik antiikajal rüüstatud. Lineaarja B tahvlid annavad ettekujutuse lossidest majandusliku poole pealt. Riigi eesotsas oli wanax- isand ehk valitseja. Samas positsioonis oli ka lawagetas- rahva juhtija, väejuhtsõltuvaid . Loss kontrollis vabade või poolvabade töö- tagas toorainet ja sai osa saagist. Lossist sõltuvaid töötegijaid ja kollektiive valitses basileus, kes olid nagu külavanemad. Suhted teiste lossidega- ilmselt ei moodustanud midagi suurt. Võis olla mingi lossideliit, aga tõenäoliselt olid erinevad väikeriigid, kes olid omavahel sõjakad. Suhted teiste maadega Võtsid üle kreetalaste välissuhted. Kreeta keraamika oli ülipopp igal pool
Kreeka keskuseid eristas Kreetast ka suuremate linnade puudus: losside ümber kujunenud hajali asustus ei andnud siin tõeliste linnade mõõtu välja, mistõttu toonast Kreekat ei saa, Minose Kreetast erinevalt, pidada linnatsivilisatsiooniks. Lineaarkirja B tahvlite järgi otsustades valitses lossi kuningas wanaks (isand) kelle troonisaal (nn megaron; tuntud arheoloogilisest leiumaterjalist) paiknes lossi arhitektuurses keskmes. Kuningale assisteeris nähtavasti väepealik lawagetas. Teada on ka kohalikud ülemad basileused (hilisemas kreeka keeles tähendas see termin kuningat) ja küllalt üksikasjalik võimuhierarhia, mille vahendusel lossiadministratsioon töötegijaid kontrollis. Vabade või poolvabade inimeste kõrval töötas lossi alluvuses ka palju orjatare. Lossile alluvail kogukondadel oli omavalitsusõigus. Lineaarkirjadokumentidest ei selgu aga midagi poliitilise ajaloo sündmuste kohta ja selgusetuks jääb seegi, kas ja mil moel lossid üksteisele allusid
annaabi.ee 
