toapoisiga hobusetalli ja tõllakuuri avama. Antoni asemel ilmus tuppa eideke. Teda hüüti Apraksejaks. Maja üle vaadanud, läks Lavretski aeda ning jäi sellega rahule. Hiljem tegi ka jalutuskäigu külas. Õhtuks oli ta kõht tühi. Anton püüdis kinni vana kana, tappis ja kitkus ära. Tegi ka viimastest teede jäänustest teed. Lavretski palus teha endale magamis asemesöögituppa. Kahe nädalaga seadis Fjodor maja korda, puhastas õue ja aia. Lavretskist toodi mugav mööbel, linnast viinad, raamatud ja ajakirjad, tallidesse ilmusid hobused. Anton jutustas Lavretskile igasuguseid jutte, ka Alafirast. Kolme nädala pärast ratsutas Lavretski O..sse Kalitinite poole, kus ta veetis terve õhtu. Kohal oli ka Lemm. Ta meeldis Lavretskile väga. Liisa mängis üksi ja väga väljendusrikkalt muusikat. Keskkööl saatis Lavretski Lemmi koju ja istus tema juures kella kolmeni hommikul. Lemm näitas külalisele oma muusikaloomingut
Agafja tutvustas Lizale pühakute elulugusid. Pühaku elulugu on üks olulisemaid zanre . Pühak on lapsest peale mõtlik ja tõsine, hakkab varakult palvetama. Pühak pühendab end jumalale, selleks et lunastada teiste patud. See jääbki Lizale meelde, teda kasvatatakse selles vaimus. Usklikuks muutumine on kokkupuude traditsiooniga. Traditsioon on ka alati kultuur. Lavretski abikaasa, keda ta pidas surnuks, ilmub äkki välja. Liza on sügavalt religioosne inimene, ta arvab, et peab Lavretskist lahkuma. Ta peab enda arvates lahkuma kloostrisse. Liza on alles 17-aastane. Ta peab oma armastust patuks. Ta tahab kloostris lunastada nii enda kui ka kõikide teiste patud. Tegelikult ei ole tegemist passiivse inimesega, teda juhib väga suur tahe. ,,Aadlipesa" lõpeb epiloogiga Lavretski jääb üksikuks ja püüab majandada oma talupoegade elu. Liza jääbki kloostrisse. Olulised tegelased on veel ka Liza sakslasest klaveriõpetaja Lemm. Tahe ilmutab oma olemust, muusika ongi tahe
annaabi.ee 
