· Vainupea jõgi kärestikuline, kaldal mets ja võsa, kohati karjamaa, pikkus 23 kilomeetrit · Selja jõgi millel on alamjooksul kõrgete kallastega kääruline org, pikkus 44 kilomeetrit · Toolse jõgi, mis jääb valla ida piirile. Pikkus 24 kilomeetrit [1]. Järved · Käsmu järv mille absoluutne kõrgus on 4 m, pindala 43 ha, keskmine sügavus 2 m · Lisaks ka 5 paisjärve: Oruveski, Laviku, Ojaäärse, Vihula, Põhjakalda [1]. Juuredepääsetavus Vallal puudub vaid vallasisene ühistransport. Võimalus on kasutada maakonna ja kaugbussiliinide teenust. Olemasolevaid sadamaid kasutatakse vaid turismi või kalapüügi eesmärgil. Viidatud allikate loetelu [1] Vihula vald, 2007. Vihula valla vana kodulehekülg ( http://www.vihula.ee/vana/), viimati külastanud 03.01.2011 [2] Vihula vald, 2010. Vihula valla ametlik kodulehekülg (http://www.vihula.ee/), viimati külastanud 03.01
ürgoru kohal. Lohja metsajärve elustikku on negatiivselt mõjutanud mürgitamine ja põlevkivituha lisamine. Käsmu järv on tekkinud endisest laguunist (Arold 2005). Järved on merest eraldunud hinnanguliselt 1000-2000 aastat tagasi. Järvedele on iseloomulik nõrk läbivool, tugev eutrofeerumine, üsna kiire kinnikasvamine ning muda settimine. Esineb ka riimveelisi rannajärvi (sh Pärispea poolsaarel asuvad Maalaht ja Ulglaht), inimtekkelisi järvi (Oruveski, Laviku ja Ojaääre paisjärv), veega täitunud karjääre ning väiksemaid tiike (Linkrus 1998). Põhjavett leidub pinnakattes, pealiskorras ning aluskorra kristalsetes kivimites. Astanguline reljeef loob tingimused põhjavee väljumiseks allikatena. Suurem osa allikatest ja allikalistest piirkondadest on seotud Põhja-Eesti klindiga, mille jalamit mööda kulgeb allikate vöönd. (Arold 2005, Linkrus 1998) Suurimad sood on kujunenud Juminda poolsaare
annaabi.ee 
