1950. Märtsi keskel tuli kokku EK(b)P VIII Pleenum, et arutada otsust selle kohta ja mõeldi ka meetmeid olukorra parandamiseks. Tagajärgedeks olid: vähene kolhooside loomine ning võitlus natsionalismiga, puudulik kaadrivalik(parteis valed inimesed), vähe kriitikat ja enesekriitikat, mõõdukas laveerimispoliitika. Ivan Käbin oli pleenumi valmistamise üks juhte, ta oli selles osas Moskva poolt kiidetud mees, kes tegeles mõõduka laveerimispoliitikaga. Sulaaeg oli riigis tekkinud vägivalla kadumine ja rehabiliteerimine. Venestamissurve tekitas juurde ohutunnet sellele, et meie rahvuskultuur hakkab hääbuma. Niisiis põhjustas see noorsoorahutused ja koos sellega elavnes ka intelligentsi protestivaim. Tehti leping 40 kiri, kuhu andsid allkirja 40 vaimu- ja loomeinimest, lootes juhtida lepingu teel võimuladviku tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele. 2. Liivi sõda 1558-1583
Euroopa Liit toetab sealjuures Liibanoni ühtsust, stabiilsust, sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. See on Liibanonile äärmiselt oluline asjaolu, kuna olukord on viimastel aastatel märgatavalt halvenenud naaberriigis Süürias. Viimane on juba pikki aastaid korraldanud provokatsioone ja terroriakte Liibanonis, et kallutada see riik oma sõiduvette. Praegusel Liibanoni liidril Tammärm Salamil, kes on nii president kui peaminister, on õnnestunud oskusliku laveerimispoliitikaga pingeid kahe naaberriigi vahel maandada. Ent sellele vaatamata eraldas EL rohkem kui 26% - 30 - ulatuslikust humanitaarabist, mida on antud reageeringuna Süüria kodusõjale, Liibanonile. Eeltoodule lisaks tuleb rõhutada Liibanoni Parlamendi ja Europarlamendi vahelist intensiivset koostööd. Vastavaid parlamentidevahelisi kohtumisi on toimunud juba 12 korda. Viimane neist toimus Beirutis 2013. aastal.