K ei läinud kaasa lahmiva poliitikaga ega kommunistid. toetanud uue küüditamise läbiviimist Eesti ja usaldas neid. NSVs Põllumajanduse areng oli 1944.aastal võttis N.K kasutusele mõiste- kodanlik J.K ajas valitsemisajal mõõdukat laveerimis- liidulisele toitlustusprogr poliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva- natsionalism meelne ning Venestamine (K.V oli ise 1950. toimunud EK(b)P pleenium tulemusel ühteaegselt arvestada ka Eesti NSV hetkelisi vabastati olusid. N.K parteijuhi kohalt
Nõukoguks. Tegelik võim kuulus kommunistlikule parteile, kusjuures EKP oli allutatud Nõukogude Liidu KPle. 5. Iseloomusta EKP esimeste sekretäride võimul oleku aega! Nikolai Karotamm(1944-1950): Tugines juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, püüdes oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega Johannes Käbin(1950-1978): ajas mõõdukalt laveerimis poliitikat oli kuulekas Moskva suuniste täitja Karl Vaino(1950-1978) Moskva meelne tema võimle tulekuga algas venestamisaeg. 6. Missugused olid eestlaste vastupanuvormid Nõukogude võimule? 1940: metsavendlus aktiivne relvavõitlus 1950: põrandaalused noorterühmad 1970: avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele 7
Moskva toetas eelkõige enda poolt saadetud kaadrit J.K ei läinud kaasa lahmiva poliitikaga ega ja usaldas neid. toetanud uue küüditamise läbiviimist Eesti NSVs 1944.aastal võttis N.K kasutusele mõiste-kodanlik J.K ajas valitsemisajal mõõdukat laveerimis- natsionalism poliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning 1950. toimunud EK(b)P pleenium tulemusel vabastati ühteaegselt arvestada ka Eesti NSV hetkelisi olusid. N.K parteijuhi kohalt. Head suhted N.Hrustsoviga. 1954.a. käis N
EKP sekretärid. -Karotamm Poliitik, hävituspataljonide staabi ülem. Püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega, toetus juunikommunistidele ja laskurkorpusele .1950.a. märtsipleenumi otsuse alusel Ta tagandati, heideti välja sest ta oli üles näidanud ''sobimatu leebuse ja lohakuse ning kodanlike natsisoalistide varjamise eest'' -Käbin Ei läinud kaasa lahmiva poliitikaga ega toetanud uue küüditamise läbiviimist Eesti NSVs. Ajas valitsemisajal mõõdukat laveerimis- poliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning ühteaegselt arvestada ka Eesti NSV hetkelisi olusid. Kuuletus rohkem Moskvale -Vaino peetakse 1980ndate aastate Eesti venestamispoliitika võrdkujuks. Ei püüdnud kuidagi eesti keelt ega kultuuri kaitsta. Eestlaste seas ei omanud toetust. Kõned olid vene keelsed, vältis eesti keelt. Tema võimuletuleku järel sunniti Eesti NSV juhtkonnast lahkuma mitmeid rahvus-kommunistid. Tegutses Moskva käskude järgi
annaabi.ee 
