HÜLJATUD(Les Misérables ) Muusikali autorid on : Claude-Michel Schönberg ja Alain Boublil. Põhineb Victor Hugo samanimelisel romaanil. Esietendus oli 1985.a Londonis. (Broadwayl 1987.a) Hüljatud on kõige kauem Londoni laval järjepanu mängitud suurmuusikal. ` Eestis mängiti esimest korda 2001. aastal. Lühidalt teose ajaloost Kavandama hakati seda 1970.a lõpul ning inspiratsiooni saadi muusikalist "Oliver!" Esialgne prantsusekeelne lavaversioon oli 4 tundi pikk ning erines tänapäeva "Hüljatust". Esimesed muusikali arvustused olid head ning piletitele esitati rekordilisi tellimusi. Tegevustik Lugu algab J.Valjeani 19- aastaselt sunnitöölt vabanemisega. Ta oli sattunud sinna pisivarguse tõttu. Edasi muudab Jean oma identiteeti ning saab linnapeaks. Teda jälitab ikkagi üks politseiinspektor, kes tahab teda uuesti sunnitööle panna. Linnapea aitab ühte
Retsensioon ,,Must prints" 26. august käisin Kuressaare linnateatris vaatamas Rakvere teatri külalisetendust ,,Must prints". Vaadates näitlejate nimekirja olin kindel, et tulemas on midagi head. Iris Murdochi "Must prints" on mitme põlvkonna jaoks kultusromaan. Pealkiri viitab otseselt Hamletile, Shakespeare'i loodud musta rüütatud printsile. Rakvere Teatri lavale jõuab üldse esimene Murdochi lavaversioon Eestis. Tõlkija ja lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Eugen Tamberg, helilooja Markus Robam, valguskunstnik Roomet Villau. Mängivad Liisa Aibel, Saara Kadak, Ülle Lichtfeldt, Tiina Mälberg, Hannes Kaljujärv, Eduard Salmistu ja Tarvo Sõmer. Kohtumise esmase atmosfääri loob minimalistlik lavakujundus, mis oma lihtsuses ja sümbolismis üldiselt toetab laval sündivat. Tiibu meenutavad kortsutatud ja täiskirjutatud
teatrikeelde. Lavastaja Toominga väljendusvahendite füüsilisus ja kohatine brutaalsuski tekitasid aga vaatajates diametraalselt erinevaid reaktsioone. Veel üheks teatriuuenduse oluliseks lavastuseks oli esmajoones stuudiolaadset rühmateatrit kultiveerinud Evald Hermaküla tõlgendus Leonid Andrejevi näidendist „Sina, kes sa saad kõrvakiile” (1971) – teos, mis oli varasemas eesti teatriloos seostunud Paul Sepa 1920. aastate sümbolismiotsingutega. Nüüdne lavaversioon pakkus kõikehaaravat püha ja rämeda teatri sulamit ning Jaan Toominga väljapaistvat, improvisatsioonilist ja jõulist näitlejamängu peategelasena. 1960.–1970. aastate teatriuuenduse lähtealuseks oli idee teatri iseseisvusest, ekspressiivne väline vorm (füüsilisus, agressiivsus ja mängulisus) kasvas välja tegijate seesmisest ängist, protestist ja raevust, mille ajendiks olid nõukogude suletud 33 ühiskonna süvenev õhupuudus ja lootuste kuhtumise paine