ärkamisaegsed ettevõtmised siis läksid mõned muusikud Peterpuri konservatooriumisse muusikat õppima. Paljud kasvandikud õppisid konseravooriumis oreli erialal. 11. Nimeta 4 eesti esimest kutselist muusikut? Kes oli kõige esimene haritud muusik Eestis? Johannes Kappel, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudol Tobias. Esimene kutseline kontsertlaulja oli Rudolf Tobias. 12. Millist Miina Härma teost peetakse eesti esimeseks muusikaliseks lavateoseks? Esimeseks muusikaliseks lavateoseks eesti muusikas võib pidada 1902. Aastal esitatud laulumängu ,,Murueide tütar" 13. Mis aastal ja kelle poolt asutati EESTI ESIMENE SÜMFOONIAORKESTER? Kes sinna kuulusid? 1900. aastal moodustas Aleksander Läte kooliõpilastest, üliõpilastest ja õpetajatest esimese eesti sümfooniaorkestri. 14. Nimeta 2 Eesti esimest kutselist teatrit. Mis aastal need asutati ja kumb oli esimene? · Vanemuise uus hoone, 1906 teatritrupp Karl Menningu juhtimisel
osakonna jt asutajate ja juhtide hulka. Miina Härma aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. Aastail 1917 - 1929 töötas ta muusikaõpetajana Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis ( praegu Miina Härma gümnaasium). Ta on koostanud ja välja andnud ka mitu koorilaulukogumikku, osa neist enda loomingust. Looming Miina Härma loomingus on ülekalus koorilaulud, kuid ta on kirjutanud ka paar suuremat teost. Kantaat - "Kalev ja Linda" (1895). Esimeseks muusikaliseks lavateoseks eesti muusikas võib pidada 1902.aastal esitatud laulumängu "Murueide tütar". Kooriloomingus võib eraldada kolme suunda: 1) Isamaalaulud - detailne tekstikäsitlus ja terviklik arendus. "Meeste laul"; "Enne ja nüüd "; "Veel kaitse, kange Kalev" 2) Lüürilised laulud + kuus soololaulu - parimad lüürilisete laulud on loodud Anna Haava sõnadele. "Küll oli ilus mu õieke"; "ÖÖbiku surm"; "Ei saa mitte vaiki olla"; "Kui sa tuled, too mull´ lilli´´ "
Rahvalauluseaded ,,Tuljak", ,,Lauliku lapsepõli (rahvaviisi motiivid läbivad erinevaid hääli, samuti temaatiliselt arendatumad kui varem loodud). Gustav Ernesaks on Miina Härma loomingu kohta öelnud: ,,Härma andis rahvale tagasi rahvalaulu. Andis jõukohase ja suurepärase kooriloomingu kaudu." Lisaks on kirjutanud kantaadi ,,Kalev ja Linda ja laulumängu ,,Murueide tütar", mille esiettekanne toimus 1902. a ning mida võib pidada Eesti esimeseks muusikaliseks lavateoseks. Miina Härma on olnud aktiivne muusikaelu edendaja: 1915-1931. a juhatas Tartus Miina Hermani Seltsi koori (aastani 1935 oli helilooja ametlik nimekuju Miina Hermann), õpetas Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis muusikat, aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele, oli Tartu Helikunsti Seltsi ja Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonna üks asutajaid ja tegusamaid liikmeid. 1.2. Kultuurielu tõus 20. sajandi algul
annaabi.ee 
