jutustuse „Ahv inimese rollis“ alusel), mida iseloomustavad neoklassitsistlikud jooned, sh peamiselt klassikaline orkestrikoosseis. Eksperimentaalset poolt demonstreerib Luigi Nono (1924-1990; abielus Schönbergi tütrega, kes asutas 2008. aastal Veneetsias Nono arhiivi-uurimiskeskuse). Ta ei ole küll nii radikaalne, et kaotaks sõnalise teksti, samuti esineb mingil määral narratiivsust, ehkki mitte kogu ooperit läbival kujul. Ooperit „Intolleranza 1960“ nimetab ta „lavategevuseks“ (azione scenica), oluline on siin Laterna Magica-teatri mõju, samuti vene 1920ndate avangardi (Meyerhold!) mõju. Ooperi keskne teema on ebatolerantsus minevikus ja tänapäeval, stseenid eri aegadest on nagu kokku monteeritud. Ta kasutab muusikas ka elektroonilisi vahendeid, samuti seeriatehnikat, esinevad klastrid jms. Praegu on uuesti tähelepanu võitnud Nono ooper Al gran sole carico d’amore (Suure päikese all, täis armastust ; 1975), mille läbivaks teemaks on
Hauffi jutustuse „Ahv inimese rollis“ alusel), mida iseloomustavad neoklassitsistlikud jooned, sh peamiselt klassikaline orkestrikoosseis. Eksperimentaalset poolt demonstreerib Luigi Nono (1924-1990; abielus Schönbergi tütrega, kes asutas 2008. aastal Veneetsias Nono arhiivi-uurimiskeskuse). Ta ei ole küll nii radikaalne, et kaotaks sõnalise teksti, samuti esineb mingil määral narratiivsust, ehkki mitte kogu ooperit läbival kujul. Ooperit „Intolleranza 1961“ nimetab ta „lavategevuseks“, oluline on siin Laterna Magica-teatri mõju, samuti vene 1920ndate avangardi (Meyerhold!) mõju. Ooperi keskne teema on ebatolerantsus minevikus ja tänapäeval, stseenid eri aegadest on nagu kokku monteeritud. Ta kasutab muusikas ka elektroonilisi vahendeid, samuti seeriatehnikat, esinevad klastrid jms. Praegu on uuesti tähelepanu võitnud Nono ooper “Suure päikese all, täis armastust” (1975), mille läbivaks teemaks on klassivõitlus ja revolutsioonid (!).
annaabi.ee 
