saksakeelsetele ooperitele eeskujuks. Ooperi ainestiku leidis Weber saksa rahvajuttude kogumikust nimega ,,Tondijutud". Weberi ooperil on palju sarnast Hoffmanni ooperiga: ka ,,Nõidkütis" on tähtis roll loodusel ja üleloomulikel tegelastel, põhiteemaks on võitlus hea ja kurja vahel, samuti süü ja lunastus ; singspieläi eeskujul esineb ka kõneldud lõike (nt Samieli partiis). Kuid muusikaliselt on Weberi ooper mitmekesisem, terviklikum ja läbimõeldum. Muusika on tihedalt seotud lavategevusega: tähtsamatel tegelastel on oma muuskalised teemad või motiivid, mis kõlavad orkestris just siis, kui ka laval nendega midagi toimub. Nt kütte ja loodust iselooustab metsasarvede kõla, Agathet klarneti laulvad meloodiad, Samieli juhtspetakord ja timpanid. Ooperi muusikas on kasutatud saksa rahvalaulude viise.
Oratoorium ja passioon. Oratoorium tähendas algselt palvesaali, see oli Rooma vennaskondade palvuste ruum. Müsteeriumietendused ja passioonimängud inspireerisid nende lavalist esitust. Aegamisi tungisid sisse monoodia elemendid. Eristatakse kahte tüüpi esitusi: a) lavategevusega, läheneb vaimulikule ooperile b) kontsertliku esitusega Muusikaliselt koosnevad oratoorium ja passioon järgmistest elementidest: * sooloaaria (duett jne.), sisult lüüriline vaatlus, tihti obligato- pillidega * retsitatiiv, mida enamasti laulab jutustaja, evangelist, kannab sündmuste arengut * koorid, mõtisklustena vahelepaigutatud koraalid, aga ka dramaatilised massistseenid Passioon on Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium. Madalmaade koolkonnas a capella motetina.
aktiivselt taotleb mingit väärtust. Konfiguratsiooni (kujukond) - tegelashulk, kes ühel kindlal hetkel korraga laval viibib. Kui keegi tegelastest lahkub või juurde tuleb, muutub kujukond. Konfiguratsiooni iseloomustab: tegelaste arv, ja aeg, mille vältel laval viibivate tegelaste koosseis püsib muutumatuna, - etteaste kestus; domineerivad tegelased, alternatiivsed tegelased, paaristegelased. Varjatud tegevus - sündmused, millest jutustatakse, toimuvad vahetu lavategevusega samal ajal Tegevusühtsus - lugu peab olema terviklik, tervik on see, millel on algus, keskkoht ja lõpp. Tegevusühtses näidendis on kõik episoodid omavahel seotud ja möödapääsmatult vajalikud. Lokaalsed konfliktid - harmooniliselt korrastatud maailmapilt, kus reegleid rikkuvad juhused ei suuda lõppkokkuvõttes kõigutada maailmakorra põhialuseid. Korra tagab mingi kõrgem, üleisikuline jõud. Lokaalsed konfliktid tekivad, teravnevad ja leiavad lahenduse näidendis
pika karjääri, kirjutades nii oopereid, kirikumuusikat (2 reekviemi), revolutsiooni ajal patriootilist muusikat jne. Tema koomilistes ooperites kasvab muusika osakaal kasvab veelgi, lisaks lauludele esineb aariaid, ansambleid, orkestripartii kajastab tegelase hingeseisundit või situatsiooni. Näit ,,Lodoïska", 1791. Tähelepanuväärne on see, et selles ooperis seostatakse muusikat otseselt lavategevusega: viimases vaatuses on võitlusstseeni saatva muusika (nn Lahingusümfoonia) puhul täpselt kirjutatud partituuri, mis laval parasjagu peaks toimuma. Erandlik o.c on ,,Medea" (1797), milles lõpp on traagiline (ainuke o.c tunnus on kõnedialoogid; hiljem tehti ümber retsitatiivideks, rohkem levinud ongi retsitatiividega itaaliakeelne variant). Tohutu populaarsuse saavutab ooper ,,Veekandja" (tegelikult Les deux journées; ,,Kaks päeva"), mille tegevus toimub küll 17
annaabi.ee 
