90ndatel teatrisemiootika kriitikana. Teatrifenomenoloogia keskendub sellele, mida laval näeme, tajutavale materiaalsusele, laval toimuva kogemisele. ,,Tagasi asjade endi juurde!" seotud kehalisusega inimene on kehaline: näitleja tuleb lavale ja on füüsiline, ruum on ka füüsiline. g) Teatriantropoloogia tegeleb teatri tekke, piiride ning funktsioonide uurimisega. - teoreetiline uurib pigem ajalugu - praktiline otsib praktilises teatritegevuses teatripiire lavastamis- ja etendamispraktikates. Erinevad etendamispraktikad, mitte-argised kehatehnikad. Interkultuuriline teater. h) Teatrisotsioloogia uurib draamateksti, kuidas see kajastab protsesse, uurib publikut, uuritakse lavastuse sotsiaalset konteksti, kuidas sellise lavastuse loomine on võimalik, mis tingimusi on vaja. Näitlejad ja teatritöötajad on sotsiaalne grupp: uuritakse nende suhteid ja positsiooni ühiskonnas. Lavastuste sisu suhetes ühiskonnaga
näitetrupi. Järgis naturalismi põhimõtteid lava võimalikult tõepärane, traditsioonilise maalitud tausta asemel kolmemõõtmeline ruum. Tema esimene lavastus oli Zola ,,Jaques Damour'ist". Teatrilava realistlikkus, loomulikkus ja üleskruvimata näitlemislaad avaldasid tohutut mõju. Kuigi hulk näitlejaid töötas endiselt ilma palgata, arenes trupp tasapisi proffesionaalseks organisatsiooniks. Järgmised lavastused kindlustasid ja arendasid edasi uut lavastamis- ja näitlemisviisi, mispuhul loobuti mitmest seni kohustuslikuks peetud teatrilavast. Antoine astus otsustavalt vastu dogmale, mille järgi ei tohi näitleja kunagi publiku poole seljaga olla. Vajadus esitada võimalikult naturalistlikku elupilti ei lubanud selle kombega enam leppida. Antoine ei võtnud oma repertuaari Strindbergi ,,Isa", mille see isiklikult oli talle saatnud. 20) Björnstjerne Björnson 1865-1867 Christiania norra teatri direktoriks Björnson norra
annaabi.ee 
