Laval aitavad etendust kaasa- lavaehitus, lavakujundus, kostüümid, muusika, rekvisiidid, valgustus, grimm ja näitlejad. Lavastuse valmimise etapid- valitakse sobiv näidend kinnitatakse lavastaja ja kes valib osatäitjad tegelased saavad tekstiraamatu ja hakkavad oma rolli õppima lugemisproov, millele järgnevad lavaproovid peaproovid lõpuks on esietendus KUULDEMÄNG- sündmustiku tempo on kiire ja kokku surutud, saab kasutada erinevaid muusikaid ja helisi, tegevuse ajalist ja ruumilist ülekannet. TELELAVASTUS- teleekraani kaudu olev teatri etendus, teleobjektiiviga saab lisada erinevaid tegevuspaiku ja tegelastel on rohkem liikumis vabadust, kasutatakse filmitrikke, põnevaid
veebruaril 1998. Esietendus pidi toimuma Atlantas Alliance Theatre 'is. Mitteametlikud esitused algasid septembri alguses, ametlikud eelesietendused 17. septembril ning esietendus 7. oktoobril 1998. Aidat mängis Heather Headley ja Amnerist Sherie Rene Scott. Radamese osa täitis Hank Stratton. Lavakujundaja oli Stanley A. Meyer, valguskunstnik Natasha Katz ja kostüümikunstnik Ann Hould-Ward. Proovid algasid 21. juulil 1998 New Yorgis ja lõppesid 22. augustil. Seejärel algasid Atlantas lavaproovid. Pärast Atlanta etendusi vahetati lavastaja, Pärnu 2010 koreograaf ja kunstnikud välja. 4. detsembril 1998 teatati, et uus lavastaja on Robert Falls. Kunstnikuks valiti Bob Crowley ja koreograafiks Wayne Cilento. Muusikali nimeks võeti jälle Aida. Aida maailmas Aida Chicagos Uues lavastuses jäid peaosasid mängima Heather Headleyle ja Sherie Scottile, Radamesi osa sai aga Adam Pascal
Esietendus pidi toimuma Atlantas Alliance Theatre 'is. Mitteametlikud esitused algasid septembri alguses, ametlikud eelesietendused 17. septembril ning esietendus 7. oktoobril 1998. Aidat mängis Heather Headley ja Amnerist Sherie Rene Scott. Radamese osa täitis Hank Stratton. Lavakujundaja oli Stanley A. Meyer, valguskunstnik Natasha Katz ja kostüümikunstnik Ann Hould-Ward. Proovid algasid 21. juulil 1998 New Yorgis ja lõppesid 22. augustil. Seejärel algasid Atlantas lavaproovid. Pärast Atlanta etendusi vahetati lavastaja, koreograaf ja kunstnikud välja. 4. detsembril 1998 teatati, et uus lavastaja on Robert Falls. Kunstnikuks valiti Bob Crowley ja koreograafiks Wayne Cilento. Muusikali nimeks võeti jälle Aida. Eestis esietendus Aida Vanemuise teatri lavastusena 6. juunil Tartu Lauluväljakul. Produtsent oli Paavo Nõgene ja lavastaja Mati Unt, muusikajuht ja dirigent Tarmo
veebruaril 1998. Esietendus pidi toimuma Atlantas Alliance Theatre 'is. Mitteametlikud esitused algasid septembri alguses, ametlikud eelesietendused 17. septembril ning esietendus 7. oktoobril 1998. Aidat mängis Heather Headley ja Amnerist Sherie Rene Scott. Radamese osa täitis Hank Stratton. Lavakujundaja oli Stanley A. Meyer, valguskunstnik Natasha Katz ja kostüümikunstnik Ann Hould- Ward. Proovid algasid 21. juulil 1998 New Yorgis ja lõppesid 22. augustil. Seejärel algasid Atlantas lavaproovid. Pärast Atlanta etendusi vahetati lavastaja, koreograaf ja kunstnikud välja. 4. detsembril 1998 teatati, et uus lavastaja on Robert Falls. Kunstnikuks valiti Bob Crowley ja koreograafiks Wayne Cilento. Muusikali nimeks võeti jälle Aida. Aida Chicagos Uues lavastuses jäid peaosasid mängima Heather Headleyle ja Sherie Scottile, Radamesi osa sai aga Adam Pascal. Enne Broadwayl näitamist otsustati ümber tehtud Aidat näidata kõigepealt Chicagos. Laulvaid tantsijaid valiti 23. ja 24
enesemääramist. Hugo kirjutab järgmisena ,,Marion del Orne" - antimonarhistlik, näidend Louis XIII'st, keda on näidatud nõrga ja tahtejõuetu valitsejana, Richelieu on kurjus ise. Marion on näidatud võluva ja süpaatsena, headuse kehastus. Tegevus on ajastuväline. Väliselt klassikonflikt, tegelikult hea ja kurja põrkumine. See näidend keelustatakse. Kui ta hakkab kirjutama oma järgmist näidendit ja hakkab seda lavale tooma - ,,Hernan" - kinnised lavaproovid, oodati midagi vapustavad, klassitsistid käisid luuramas ja ukseaugust piilumas. Kõik oli väga salapärane. Nii romantikud kui ka klassitsistid valmistusid tõsiseks lahinguks. 1830. aasta veebruaris esietendus, sellel esietendusel valitses metsik segadus, erisuundade esindajad astusid käsikähmlusesse. Hernani esietendusele lisandus reaalne revolutsioon juuli kuus justkui poliitilise protsessi esile manamine nagu teatris. ,,Hernan" on dramaturgiliselt üsna kehv näidend
annaabi.ee 
