mõlemad õigustatud. · Lavaklassikas püsivad ka Kitzbergi lõbusad rahvatükid ("Rätsep Õhk", "Püve talus", "Kosjasõit"). Nende väärtuseks on · ilmekad tegelaskujud, kelles on täpselt tabatud ja koomiliseks võimendatud eesti rahvusliku karakteri tüüpjooni; elavale kõnekeelele toetuv dialoog, mida rikastavad kõnekäänud, rahvapärane mahlakas ütlemisviis, murdejooned; · suur lavapotentsiaal: näidendi tekst sallib teatripoolseid edasiarendusi ja täiendusi, näiteks olustikustseenide, laulude jms lisamist. Kirjandus: Epner, Luule 2002. "Kitzbergist Raudsepani". Tallinn: Koolibri, lk 15- 19, 23 31, 38; "Eesti kirjanduse biograafiline leksikon" 1975. Toim. E. Nirk, E. Sõgel. Tallinn: Eesti Raamat, lk 145- 148; Hennoste, Märt 1997. "Väike eesti kirjanduslugu". Tallinn: Koolibri, lk 146- 153
Mari- traditsioone hindav, püsimist väärtustav hoiak. Vanaema- eestlaslik, alalhoidlik. Lavastatud 12 korda. Eri tahud: Mikk mikiver 1960ndad Tiina-Mari vastuolulisus, 1970ndad saatuse poolt määratus. 1915 "Kauka jumal" karakterdraama. Esietendus 1912. Peamine teema raha võim. Mogri Märt- kangekaelne, ahne, uhke, kade, hull, monumentaalne. Kitzbergi näidendite tähtsus: külaelu tõetruu kujutamine ilmekad karakterid ilmekas keel suur lavapotentsiaal 6. Betti Alver (23.nov 1906-1989) Kodanikunimi Elisabet Lepik. Sündinud Jõgeval, raudteelase perekonnas. Lapsena tahtis saada näitlejaks. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat
annaabi.ee 
