Vanad zanrid(eepos, komöödia, dragöödia- rooma kirjanduse alguseks), Livius Andronicus-rooma kirjanduse rajaja; tõlkis ka ,,Odüsseia" Kuldne 1saj eKr, proosa. Varaseim teks ,,Põllumajandusest"autor Kato( Taotles rooma kommete säilitamisest ja Kreeka mõjude taunimine) võõrameelne ainestik kauds, valisevaks proosavormid, kirjandus poliitikud ja riigimehed, kirjanduskeel. Hõbedane Vaskne Rooma teater: Lauskmaale kõrge kivimüür Kadus koor ja orkestera Lavapoodium keskne koh, tänvapilt, varikatused Põlglik suhtumine kutselikesse näitlejatesse Pidustuste osa, ka eraldi etendused Komöödia: Paliata ehk mantlikomöödia -kreeka Togata ehk toogakomöödia rooma Sisu kreekast Atellaan ja miim Platus Draamakirjanik ,,mantlikomöödiad" Kreeka taust rooma olustik Perekonnakonfliktid Kontaminatsioon kreeka keelest mugandatud komöödia ehk erinevate komöödiate kokkuviimine
*Ehitati lauskmaale ja piirati *etendati põhiliselt tragöödiaid, *ehitati mäeküljele kaunilt kujundatud kivimüüriga komöödiaid *laval oli nii koor kui ka orkester *koor kadus näidenditest *etendused olid mõeldud eelkõige *näitlejad olid mainega kodanikud *keskseks kohaks oli kõrge rahvale *näidendis etendati peamiselt lavapoodium mille ees paiknesid * olid nn"VIP"-kohad mingit konflikti ja dialoogiga tõusvad pingiread edasiantavat tegevust *lavatehnika, dekoratsioonid, *peeti dionüüsiaid butafooria ja kostüümid olid heal *Näitlejatel olid emotsioonideks tasemel ees näomaskid
terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil). ROOMA TRAGÖÖDIA Rooma tragöödia kohta on vähe teada. See koosnes dialoogidest ja aariatest(esitas tavaliselt laulja, kuid seda võis teha ka instrument)koor puudus. ROOMA TEATER Ehitatud lauskmaale. Ümbritses kujundatud kivimüür. Näidendites puudus koor, millega seoses polnud enam vajadust orkestra järele. Teatri keskne koht oli kõrge lavapoodium, mille ees tõusvad pingiread, taga kahekorruseline sein. Lavatehnika heal tasemel, samuti dekoratsioonid, butafooria(matkised, järeletehtud esemed ehtsate asemel teatrilaval v vaateaknal) ja kostüümid. Näitekirjanikud Plautus, Terentius Filosoofid Caesar, Cicero Luuletajad Horatius ,, Carmina" ja Vergilius ,,Bucolica" MÕISTED Sofistpalgaline õpetaja, väitleja Reetorkõnemees, kõnekunsti õpetaja antiikajal Retoorikakõnekunst, kõnekunstiõpetus; ilukõne
maale laskuda. 4. Theatron- vaatamispaik. Paiknes poolringis ümber orkestra. Kreeka Ehitati mäenõlvale, eredavärvilised rüüd, kõrged jalatsid(koturn), maskid, mehed, templi lähedal, etendused tasulised, megasuured teatrid, kohustuslik, peakatted, kutselised näitlejad Aischylos, Sophokles, Euripides, Sokrates, Platon, Aristoteles Rooma Lauskmaal, piirati kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga, orkestrat polnud vaja koori lahkumiseks, lavapoodium, tõusvad pingiread, kahekorruseline sein, heal tasemel lavatehnika, dekoratsioonid, kostüümid, varikatused, puuviljamüüjad, lõhnadusid Caesar, Cicero, Vergilius
15) Caesar: „Märkmed Gallia sõjast“ – ajalooline kirjandus. Cicero: kõnekunst, kõneõpetuses tähtis roll Õp lk 53 Rooma teatreid ei ehitatud mäeküljele, vaid lauskmaale ja piirati kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga. Näidenditest koori kadumisega polnud enam vajadust orkestra järele. Rooma teatri keskne koht oli kõrge lavapoodium, mille ees paiknesid tõusvad pingiread ja kahekorruseline sein. Lavatehnika oli heal tasemel, samuti dekoratsioonid, butafooria ja kostüümid. Publiku jaoks püstitati varikatused, rahvast teenindasid puuviljamüüjad ja palava ilmaga töötasid lõhnadušid. Kutselistesse näitlejatesse suhtuti Roomas põlglikult. Kui Kreekas olid näitlejad hea mainega kodanikud, siis Roomas seostus näitlejakutse paljude kodanikuõiguste kaotusega. Ka
annaabi.ee 
