See lugu oli meeldejääv selle poolest, et oli kurb ja sellest loost oli kaks versiooni esitatud. Lugu sobis väga hästi kogu kontserdi kontekstiga, sest vahepeal olid rõõmsad laulud ja vahepeal peaksid olema ka kurvad. Ma olen ka ennem muusikale vaatamas käinud, kuid see oli neist kõige parem. Sain teada, et algselt oli muusikali kirjutanud Frank Wedekin, esimest korda lavastai muusikali 2006. aasal Broadwayl ja 2009 Londonis. Nii lugu ise kui ka lavaloo kõnepruuk ja kostüümid on kantud 19. sajandist. Eestile lähimatest kohtadest on muusikali lavastatud Helsingi Linnateatris ja Rootsis. Decca Broadway poolt välja anud muusikali CD võitis 2008. aastal Grammy Auhinna parima muusikalishow eest. Sofia Kruusalu 8.c 11.11.2012
tegi ansambel Terminaator laiendatud koosseisus: Taavi Langi (kitarrid), Roland Puusepp (löökpillid), Henno Kelp (basskitarr ja kontrabass), Runno Tamra (klahvpillid) ning Tiit Kikas (keelpillid). Selle suurepärase etenduse lavastajateks olid Anti Kobin ja Taavi Tõnisson. Muusikajuht oli Kaire Vilgats. Selle muusikali eripära oli kogu see julgus. Omal ajal, kui Frank Wedekind selle draama kirjutas, peeti seda väga skandaalseks, sest see kõneles seksist ja enesetapust. Nii lugu ise kui ka lavaloo kõnepruuk ja kostüümid on kantud 19. sajandist. Seega oli ka kogu kujundus üsna lihtne. Kasutati vanaaegseid toole ja tahvleid, et kujutada kooli. Samas oli seal ka huvitavaid lahendusi. Näiteks voodiks oli puust alus, mis tõsteti lõpuks õhku, et kogu rahvas ikka näeks, mis seal tehakse. Poiste kostüümid olid kõik ühesugused: sinised jakid suurte hõbedaste nööpidega, sinised põlvpüksid, mustad põlvikud ja sinised jalanõud samuti suurte hõbedaste nööpidega
· endassesuletud lugu (lugu algab sündmuse algusest ja lõpeb intriigi lahenedes); · korrapärane ülesehitus (sissejuhatus, konflikt, lahendus); · aja-, koha- ja tegevusühtsus (omavahel seotud sündmuste ahel ühes tegevuskohas piiratud aja jooksul); · kõrvalliinide allutatus põhitegevusele (kõrvaltegelased on peategelas(t)e või teema avamise teenistuses); · funktsionaalsus (kõik üleliigne on kõrvaldatud) SISSEJUHATUSES ehk ekspositsioonis räägitakse enne lavaloo algust toimunud sündmustest, tutvustatakse tegelasi ja taustsüsteemi. Klassikalises draamas esitatakse ekspositsioon tihti monoloogilise proloogi vormis või dialoogina usaldusisikuga. TEEMA ARENDUS ehk dispositsioon peab looma konfliktid ja pinged ning püüdma neid arendada ja lahendada. KULMINATSIOON ehk haripunkt koht näidendis, kus selgub, kuidas konfliktid lahendatakse ja millises suunas hakkavad hargnema edasised sündmused.
annaabi.ee 
