Sealt läbimurre avangardistlike heliloojate ringi. 1955 asutas Milanosse elektronmuusikastuudio (IRCAMi kõrval üks tähtsamaid Euroopas), andis välja nüüdismuusika ajakirja, korraldas kontserte, tegutses komp.õppejõu ja lektorina mitmel pool Euroopas ja Ameerikas. Oli seotud ka IRCAMiga Pariisis ja tegutses dirigendina. Tema loomingut on mõnikord võrreldud labürindiga, milles on lugematuid hargnemisi; olulisemad harud on teatraalsus (lavalisust esineb ka neis teostes, mis polegi lavateosed), semiootika (käsitleb muusikat kui märgisüsteemi ja seob seda teiste märgisüsteemidega, näiteks keelega), filosoofia ja kirjandus (oli kirglik kirjandushuviline, tema komp.stiili on seostatud James Joyce'i nn teadvuse vooluga), inimhääle võimaluste uurimine (palju vokaalteoseid, mis on tehniliselt virtuoossuselt inimhääle võimete piiril), elektronmuusika.
eest. Nora tegevus näidendi lõpus oli samuti vastuvõetamatu. Pärast seda, kui Torvald sai teada, et Nora oli reisiraha kokkusaamise viisist valetanud, sõimas Torvald Norat ning Torvald ei lasknud Noral seletada, miks ta seda tegi. Pärast Torvaldi reaktsiooni otsustas Nora, et tema jaoks on parim asi jätta mees ja lapsed maha, lootuses õppida uusi asju. 9. Kui vaatasid „Nukumaja“ lavastuse mingit osa, siis kuidas hindad näidendi lavalisust? Ei jõudnud vaadata lõpuni kahjuks, kuid ma nägin algusest väga lühikest lõiku. See oli hoopis teistsugune, kui ma ette kujutasin. Ma kujutasin millegipärast ette hästi tumedat ruumi, kuhu Nora seda kuuske tahtis, sest ma kujutasin nagu ette, et ta tuleb õhtul tagasi enda poodlemistiirult. Rohkem ma ei näinud. 10. Kas näidend kõnetab tänapäeva vaatajat ja kui, siis miks ja millega? Kuidas kellelegi. Kindlasti on ka tänapäeval kellegi allkirja võltsimine ebaseaduslik ning