Draama olemus ja vormid Dramaatika iseloomustavamaks tunnuseks on kohandatus lavaliseks ettekandeks- lavalisus. Ettekanne on miimiline,sünnib ajaliselt ja vormiliselt olevikus ning taotleb tavaliselt tõelise sündmuse illusiooni. Ülesehituse iseloomulikuks aluseks on kontrasti printsiibi ulatuslik rakendamine. Kontrast avaldub tegelastes,nende toimingutes ja ideedes. Draamateost iseloomustavad teravad, elulised konfliktid. Konflikt jõuab teose lõpul õnneliku, lepliku või traagilise lahenduseni.
Johanna". Pärast I maailmasõja lõppemist kirjutas Shaw näidendi "Südamete murdmise maja", milles samuti kajastub sõjateema ning mis kannab alapealkirja "Fantaasia vene stiilis inglise teemadel" (Shaw ise ütles, et on kirjutanud selle otseselt Tsehhovi mõjutusel). Kahekümnendatel aastatel, juba küpses eas, kirjutab Shaw näidendid "Tagasi Metuusala juurde" ja "Püha Johanna". Esimene neist on Shaw kõige pikem näidend, mille lavaliseks esituseks tervikuna kulub neli õhtut. Näidendit läbib mõte, et inimiga tuleb pikendada siis ehk saavad inimesed targemaks ega korda eelmiste generatsioonide vigu. Piibli Metuusala elas 300-aastaseks niisiis, tagasi Metuusala juurde. "Püha Johannat" peavad mitmed Shaw biograafid tema sedöövriks. See on teos Orleans`i neitsist, ajaloolistele dokumentidele rajatud suurepäraselt avar pilt sellest epohhist. Draama ideeks paistab olevat suure inimese üksindus
" Ekke üheks tugevaks küljeks oli näitlemine. Kui ta Ingelandis olles lendlehest luges teadet, et rahvamajas on tulemas etendus, otsustas poiss seda kindlasti vaatama minna. Kuid kohale jõudes ei pakkunud temale etendus absoluutselt huvi, talle pakkus huvi pigem lavatagune elu: tülpind inimesed värvitud nägudega, kititud ninadega ja haigutavate suudega istuvad igaüks oma nurgas, oodates kannatlikult lavale astumise korda. Kui Ekkel paluti end tutvustada, peeti tema nime väga lavaliseks. Kõik arvasid, et Ekke ongi näitleja, kuna tema nägu oli ilmekas ning käitumine nii sundimatu ja lihtne. Nad kõik rippusid poisi kaelas ja küsisid temalt, et kas ta ei suvatseks siirduda elukutselisena lavale, Riigiteatrisse. Põhimõtteliselt oli see kui kutse Ekkele. Teatriinimesed rääkisid poisile, et neil on palju tutvusi ja piisaks paarist sõnast kui talle oleks tee Riigiteatrisse sile kui poleeritud. Ekkele tehti ka kiire pakkumine osaleda ühes näidendis. Kuid
loomise). Tema isa oli kontsertmeister ja soolode mängija. Straussil oli Wagneri ooperitega kokkupuude hiljem. Ta õppis filosoofiat ja ajalugu Müncheni Ülikoolis. Richard debüteeris 20-aastaselt dirigendina, ta on hea ooperidirigent (sarnasus Mahleriga). Konkurss, kuhu kandideerisid ka Mahler ja veel üks kuulus dirigent, kuid võtja oli siiski Strauss. Ning tema dirigendikarjäär oli särav elu lõpuni. Straussi produktiivsus on võrreldav Mozartiga, kuid tema muusika jaguneb lavaliseks ja instrumentaalmuusikaks. Straussi üheks eeskujuks oli Wagner, kuid samuti ka Liszti programmilisus. Temaatika pärineb kirjandusest. Neoklassitsism Klassitsismsi vormi ja rütmi juurde tagasipöördumine. Tekeaeg: esimese maailmasõja järgses Euroopas. Eeskujuks: Viini klassikud paljudele. Neoklassitsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassitsism.
annaabi.ee 
