Katedraali orkestris. Sellegipoolest pandi ta 15- aastaselt õppima preestriks. Kui 10 aastat hiljem Vivaldi preestriks sai, jäi ta tervislikel põhjustel selleks vaid vähem kui aastaks. Vivaldi töötas viiuliõpetajana ja hiljem ka orkestri- ja koorijuhina. ÕPINGUD Teda õpetas palju tema isa, kes oli viiuli mängija. Alates 18. sajandi teisest kümnendist hakkas Vivaldi vokaalmuusikat looma,ta kirjutas peamiselt ooperit ja tänu sellele pidi ta selle lavaletoomiseks palju reisima. 1740. aastal kolis Vivaldi Viini, et töötada viiuldajana keiser Karl VI õukonnas. TEOSED EESTIS Eestis esitatakse tema teoseid aegaajalt nii klassika raadios kui ka rahvarohketel üritusel nt:Estoonia talve- ja suveaedades.Suveaedades esitatakse ANTONIO VIVALDI loomigut: ''AASTAAJAD'' MUUSIKA https:// www.youtube.com/watch?v=GRxofEmo3HA&channe l=AnAmericanComposer Esimenese teosega tunnevad tänapäeva noored isegi Vivaldi ära. TÄNAN KUULAMAST
põhjustel selleks vaid vähem kui aastaks. Vivaldi töötas viiuliõpetajana ja hiljem ka orkestri- ja koorijuhina Veneetsia orbude- ja vallaslastekodus Ospedale della Pietà. Vaheaegadega oli ta seal tegev aastatel 1703–1740. Sealse orkestri ja koori viis ta nii kõrgele tasemele, et lapsi tuldi spetsiaalselt kuulama ka välismaalt. Alates 18. sajandi teisest kümnendist, mil sonaatide ja kontsertide kirjutajana tuntud Vivaldi ka vokaalmuusikat looma hakkas, hakkas ta peamiselt ooperite lavaletoomiseks palju reisima. 1740. aastal kolis Vivaldi Viini, et töötada viiuldajana keiser Karl VI õukonnas. Kuid juba järgmisel aastal Vivaldi suri, põhjuseks ilmselt astma, mis oli Vivaldit häirinud juba sünnist saati. Vivaldi on kirjutanud soolo-, kaksik- ja ansamblikontserte, soolo- ja triosonaate, avamänge, oopereid, vaimulikke vokaalteoseid ja kantaate, kokku umbes 770 teost. Tema tuntuimad helitööd on neljast soolokontserdist koosnev "Neli aastaaega" ning "Gloria" koorile ja orkestrile
teatrioludega ja lauljate isikupäraga. Idomeneo roll oli mõeldud tenor Anton Raaffile ja Idamante osas sooviti kuulda itaallasest kastraatlauljat Vincenzo Del Pratot. Münchenis sukeldus Mozart seltsi- ja muusikaellu, osaledes ka ise kontsertidel. (Muuhulgas kuulis ta esinemas nimekat lauljannat Gertrud Elisabeth Marat, kes teatavasti aastakümneid hiljem tuli oma vanaduspõlve veetma Tallinna ning siin ka suri.) Mozarti vaimustasid võimalused, mis olid ta käsutuses ooperi lavaletoomiseks: peale suurepärase orkestri ja silmapaistvate lauljate ka hea koor ning balletitrupp, rääkimata moodsast lavatehnikast, mille eest hoolitses lavakujundaja-masinist Lorenzo Quaglio. ,,Idomeneo" peaproov toimus Mozarti kahekümne viiendal sünnipäeval, 27. jaanuaril 1781. Kaks päeva hiljem, 29. jaanuaril leidis aset esietendus. Salzburgist olid kohale sõitnud Mozarti isa ja õde ning palju perekonnatuttavaid. Ooper saavutas suure menu ning Mozartid jäid Münchenisse kuni märtsi alguseni
annaabi.ee 
