Teiste tegelaste liikumine ruumis on mitmekülgsem, kasutatakse palju uksi ja treppe. Seda seetõttu, et ülejäänud tegelased - Atticus, Jem ja Nirksilm - moodustavad perekonna, mis selles tinglikult loodud majas elab ning tunnevad ennast ringi liikudes lahedalt ja mugavalt. Kui pöörata tähelepanu lavastuses olnud dekoratsioonidele ja kasutatud rekvisiitidele, peab kindlasti lähemalt rääkima eelpool mainitud kartoteegikapist, mis on lavastuse kõige kesksem lavakujunduselement, sest täidab väga palju erinevaid funktsioone. Seda kasutatakse rekvisiitide hoidmiseks, postkastina, kirstuna laulurästale, telefonina ja selle sahtleid kohvritena. Seega on antud mööblitükil nii reaalne (rekvisiitide hoidmine) kui ka tinglik (telefon, postkast jms) väärtus. Kartoteegikapp seostub vaatajal millegi arhiveerimise, säilitamise ja organiseerimisega. Seda assotsiatsiooni on kasutatud selleks, et jätta vaatajale mulje omamoodi mälestuste arhiivist
piiritletud (tal on algus ja lõpp ajaliselt ja ruumiliselt), struktureeritud (moodustab ekvivalentide ja opositsioonide süsteemi). Etenduse tekst on semiootiliselt heterogeenne märgikooslus, mis realiseerub laval, etenduses. Teatrimärkide väärtused: - Semantiline märgil on viitav tähendus - Esteetiline osa lavastuse üldesteetikast, märgi ilu. - Emotsionaalne tundeid tekitav Tasandid: 1) Etenduse algelemendid: lausung, zest, rekvisiit, tähenduslik lavakujunduselement 2) Märgikooslused mitmest üksikust koosnev tähenduslik üksus. Märgid võivad kuuluda eri süsteemidesse. Tähendus antakse mängu ajal suhetes teistega. 3) Alatekstid põhiline, mida jälgida: näitleja mäng, kostüümid, lavakujundus vm. Võimalik vaadata näitleja mängu kogu lavastuse vältel (kuidas esitab rolli ja kannab lugu edasi?) 4) Etendus kui tervik väikemaks struktureeritav 5) Iga teatrimärk = märk maailmast. Nt kuningakroon viitab võimumärgile.
annaabi.ee 
