oma maja. Talle meeldiks, kui selle ümber oleks aed, kus ta saaks ilusal päeval rohule pikale heita, siis kui tuju peaks tulema. Veel tahaks ta sinna õunapuid ja tikripõõsaid, kuid maal ta siiski päris elada ei taha. Ta on harjunud linnaaeluga. Mirteli ema ja õed elavad Tartus. Sinna satub ta harva, paari kuu jooksul korra või paar. Kuna Mirteli ainus vaba päev on sageli esmaspäev, siis ta vahel sõidab Tartusse, kui pole kaua näinud ja peale on tulnud suur igatsus. Enne lavakasse minekut, ei osanud Mirtel üldse süüa teha. Isegi lihtsat hakklihakastet valmistades, helistas ta emale, et küsida, kuidas see käib. Asjalood muutusid siis, kui ta võtetel olles sai näha ja maitsta Anni Arro valmistatud roogi. Tal tekkis selle vastu huvi. Mirtelile meeldib teha kooke, kuhu sisse ta alati palju martsipani paneb. Tal on seisukoht, et mida magusam, seda parem. Kuna Mirtelil Tallinnas peret pole, võtab ta oma koogikesed alati teatrisse kaasa. Veel meeldivad
• 1990–1992 Sindi Keskkoolis. • Enne teletööd õppis Anu Välba hotellindust. • 1994–1998 õppis Anu Tallinna Pedagoogikaülikoolis telerežii erialal. • Anu oli Pärnumaalt Torist pärit ema ja bussijuhist isa ainus silmatera. VARAJANE ELU • Anu oli kogu kooliaja aktiivselt näitlemisega tegelenud, kuid enne keskkooli lõppu tabas teda seletamatu hirm esinemiste ees ja ta loobus sellest, lavakasse kandideerimisest ei julgenud ta isegi mõelda. • Anu astus hoopis Tallinna Majanduskoolihotellitöö erialale ja kogus seal end kaks aastat, siis pakkus end telesse ning sai noortesaadetesse tööle. • Seejärel astus Tallinna Pedagoogikaülikooli. Sisseastumiseksamitel oli hinne 3. VARAJANE ELU • Kooli algus oli raske, lavastused, näitlemised - miski ei tulnud välja. • Elus esimest korda ei saanud ta oma kooliasjadega hakkama
Lapsepõlve veetis Priit Raplamaal, Alus, kus praegugi tema vanemad elavad. Rapla Ühisgümnaasiumis tegi Priit koos Vaiko Eplikuga bändi "Segased" muusikaõpetaja Thea Paluoja juhendamisel ning koos võideti näiteks Saaremaal noorte solistide konkurss. Rapla Lastemuusikakoolis õppis poiss löökpille ja mängis kitarri. Veel tegid mehed aastakese koos bändi Claire's Brithday, hiljem juba Ruffus. Bänd jätkas ilma Priiduta. Võigemast astus 1999. aastal pärast keskkooli lõppu lavakasse. 12. klassis osales noormees oma kooli näiteringis, kus tema enda sõnade kohaselt lasti neil "lihtsalt hullata". 1999. aastal alustanud lend oli järjekorras 20. ning kursust juhendas Elmo Nüganen. Priidu rollid diplomilavastustes on järgmised: "Burattinos" 2000. aastal nimitegelane, 2001. aastal "Seitsmes vennas" Eero ja "Tabamata imes" advokaat Kurg. 2001. aastal debüteeris ta ka lavastajana, juhendades "Bastieni ja Bastienne'i". Samas lavastuses mängis ka kammerteenrit
Vaiko Eplikuga bändi "Segased" muusikaõpetaja Thea Paluoja juhendamisel ning koos võideti näiteks Saaremaal noorte solistide konkurss. Rapla Lastemuusikakoolis õppis poiss löökpille ja mängis kitarri. Veel tegid mehed aastakese koos bändi Claire's Brithday (hiljem juba Ruffus). Bänd jätkas ilma Priiduta. 12. klassis osales noormees oma kooli näiteringis, kus tema enda sõnade kohaselt lasti neil "lihtsalt hullata". Võigemast astus 1999. aastal pärast keskkooli lõppu lavakasse. Kooli lõppedes pakuti talle kohta nii Linnateatrisse kui ka Ugalasse. Aastatel 2002-2007 töötas ta Ugala teatris, aga praegu on tema kodu teatriks Tallinna Linnateater. Teatrirolle on tal küllaga. Näiteks "Niskamäe kired" Antt, ,,Aarete saar" Jim Hawkins ja "Lõõmav pimedus" Carlos. Ta on ka mänginud teleseriaalides. Üks kuulsamaid on "Buratino tegutseb jälle" kus ta mängis peosalist, Buratinot. Veel on ta mänginud seriaalis ,,Õnne 13" Markot. Ta on ka
tegema, mille nimeks pandi ,,Varjud". Hiljem ta mängis ka ansamblis ,,Andromeeda". Tiit Haagma oli oma elu pühendanud nii muusikale kui purjetamisele. Kui Urmas Alendrit kutsuti, läks ka tema merele, mitte küll hea meelega ta kartis merd ja armastas merd. Kui Alender lõpetas 1972 aastal kooli, soovitas Rein Rannap tal lavakunstikateedrisse minna, kuid Urmasel oli järeleksam. Järgmisel vastuvõtul 1974. aastal astus Urmas lavakasse. Selle lõpetas ta 1978. aastal ning läks tööle Nukuteatrisse, kus ta vähest aega töötas, kuid siis sai selgeks, et bändi tegemine oli talle siiski tähtsam. Ta loobus ta näitlejaametist ja hakkas tegelema ainult "Ruja"-ga. Teatritega tegi kaasa kogu "Ruja" koosseisus ja Nukuteatris proovis ta oma luulekavaga välja tulla, kuid kriitika ei suhtunud sellesse eriti hästi. Urmas Abiellus 1976.a. 2.juulil abikaasa Liiviga ja 1979 .a. sündis tütar Yoko. Tema
annaabi.ee 
