sulavad Saksamaa, Belgia ja Luksemburg peaaegu märkamatult üheks. 4 1.1 Pinnamood Saksamaa pinnamoes eristub 5 suurt maastikulist piirkonda. Põhjast lõunasse järgnevad üksteisele Põhja- Saksa madalik, Kesk- Saksa hertsüünilised keskmäestikud, Edela- Saksa keskmäestikuline astangmaa, Alpide eelmäestikuala ja äärmises lõunaosas Alpid Põhja- Saksa madalik on viimasel jääajal kujunenud lavajas, ürgorgudest ja madalatest kõrgustikest liigendatud moreentasandik. Madaliku idaosas on suuri nõmmi ja rabasid , järverikkaim piirkond on Mecklenburgi järvedelava (Helpteri mäed, 179 m). Meresetetega kattunud viljakas rannikuriba (mars) on kohati merepinnast madalamal ja üleujutuste eest tammidega kaitstud. Rannajoon on võrdlemisi liigendatud. Jõed ( Ems, Weser,Elbe) suubuvad Põhjamerre lehtersuudmeina. Läänemere rannikut liigestavad lahed ja poolsaared
Bremenis, hõredamailt on asustatud kirdepoolsed liidumaad Mecklenburg-Vorpommern ja Brandenburg. Suurim linnastu on kujunenud Reini-Ruhri piirkonnas, kus on üle 1 miljoni elanikuga linnu 3. Saksamaale on iseloomulikud väikesed ja keskmise suurusega linnad. Kodakondsuse alusel on sakslasi 91,2% ja välismaalasi 8,8%. Negatiivset loomulikku iivet kompenseerib sisseränne. Usutunnistuse järgi on kõige rohkem katoliiklasi ja luterlasi. Põhja-Saksa madalik on lavajas, ürgorgudest ja madalatest kõrgustikest liigestatud moreentasandik, selle idaosas on nõmmi ja rabasid. Rannik on suhteliselt hästi liigestatud. Suurim saarterühm on luitelise tekkega Ida-Friisi saared. Saksa keskosa läbib kaarjas keskmäestike vöönd, selle lääneosas paikneb Reini kiltkivimäestik (seda poolitab Reini jõe org) ning idaosas Maagimäestik. Edela-Saksa keskmäestikuline astangmaa hõlmab Ülem-
annaabi.ee 
