nimetatud. Mandrijää raskest painutamisest toibub Harju lavamaa veel tänapäevani, kerkides merest igal aastal kuni 3 millimeetrit. Harju lavamaa lõunapiiriks võib pidada Kasari jõe ürgorgu, mis pärineb jääeelsest ajast mis on, aga nüüdseks mattunud jääjärve setete - viirsavidega. Harju lavamaa on umbkaudu 3070 meetri kõrgune lubjakiviplatood, mille enamasti tasast pealispinda liigestavad jõeorud ning mitmesugused karstivormid. Maastikuliselt esineb soid, paetasandikke ja lavajaid paekõrgendikke ning karsti ja liivatasandikke. Harju lavamaast on pikaajalise kulutuse tulemusena eraldunud mitmed lavajad saarmäed -- Tallinna Toompea, Viimsi Lubjamägi ning Suur- ja Väike-Pakri saar. Harjumaa idaosas paikneb Kõrvemaa maastikukaitseala pakkudes erakordselt kaunis looduskeskkonnas võimalusi puhkuse ja vaba aja veetmiseks inimestele. Seal on laialdast kasutamist leidnud elamusterohked looduse matka- ja õpperajad nii suvel kui talvel. Kuulsaks
3) Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää kõrgustik, Haanja kõrgustik, Karula kõrgustik). Peipsi nõo allprovints (Ida-Eesti, Peipsi rannikumadalik, Alutaguse). 5 3. HARJU LAVAMAA 3.1 ISELOOMUSTUS Pindala: 2948 km2 Eesti territooriumist 8,67 % Harju lavamaa ehk Põhja-Eesti lavamaa on maastikurajoon, mis piirneb Põhja-Eesti pankranniku, Kõrvemaa ja Lääne-Eesti madalikuga. Maastikuliselt esineb soid, paetasandikke ja lavajaid paekõrgendikke ning karsti ja liivatasandikke. Maastiku eripära- aluspõhja pinnaläheduse tõttu lootaimkattega paetasandike ning suurte põllumaade ja salumetsadega moreentasandikud. Harju lavamaa, mis hõlmab suurema osa Harjumaast ja Rapla maakonnast, on ulatuslik paetasandik rohkete alvaritega, millest suuremad paiknevad Keila ja Kuusalu ümbruses. Lavamaa lõunapoolmikul on peamiselt moreentasandikud. Paekalda serva liigestavad klindilahed (Vääna) ja klindineemikud
Selfiliustik võib põhimõtteliselt ulatuda ka selfi ehk mandrilava kohal asuvast madalast selfimerest kaugemale avamerele, kuid praegu selliseid liustikke pole. Kohtades, kus mere põhi ulatub selfiliustiku aluspinnani, läheb selfiliustik üle maismaaliustikuks. Seejuures on maapinna tase sellises piirkonnas oluliselt madalam (selfiliustiku süvise võrra) merepinnast. Selfiliustiku küljest murdub lavajaid jäämägesid. Jäämägi on mere pinnal triiviv liustiku küljest lahti murdunud suur jäätükk. Jäämäed triivivad peamiselt Atlandi ookeani põhjaosas ning Antarktise ümbruses. Atlandi põhjaosa jäämägedest 90% on pärit Gröönimaad katvast jääkilbist. Suur osa Antarktise jäämägedest on lahti murdunud selfiliustike küljest. Mageveejää tihedus on 920 kg/m³, seevastu merevee tihedus on 1025 kg/m³