Üksikute pühapuude ülekaal Talude ohvrikohad (Mulgimaa) Ristipuud Võrumaal – need puud on ka pühad, kuigi neid pühadeks ei nimetata. Kagu-Eesti: raviallikatele ohverdamise vähesus. Erinevused jumaluste nimedes: Järvamaal ja Virumaal on Uku Pärnumaal, Harjumaal ning ka Järvamaal on Tõnn Mulgimaa lõunaosas on Pell Võrumal on Tõnis ehk Tennüs Setomaal on looduslikud pühakud, Peko Neis kohtades on selliste nimedega kohad, kivid jmt. Setomaa iseärasused: Lautsipuud – puud, mis kasvasid küla piiril ning kuhu terve küla saatis surnu ära viimisel, edasi läksid kaasa ainult omaksed. Seal löödi puruks surnupesemise pott, põletati surnu riided, õled, millel surnu oli lebanud. Lautsipuud kui arheoloogiamälestised? On küll arheoloogiamälestised ning kaevamisel leiaks kindlasti hulgaliselt informatsiooni ning esemeid, kuid mõnes mõttes on see praegusel ajal ebaeetiline, kuna see traditsioon on liiga värske
eelkõige läänepoolse Eestiga, neid leidub ka Ida-Saaremaal. Ravipuud on sisuliselt arsti eest, inimesed lähevad nende juurde siis, kui on põhjust minna ning loodetakse abi saada. Ei ole püsivat vastastikust seotust. Mingi ülekande teel antakse puule enda haigus. Kagu-Eesti eksisteerivad ristipuud, eelkõige on neid säilinud Võrumaal ning Tartu maakonnas on kolmes kihelkonnas samuti need traditsioonid rohkem või vähemal määral säilinud. Setumaal on väga omapärased ning tähtsad lautsipuud. Samuti seotud matustega, kuid hoopis teises tähenduses. On oma nime saanud sellest, et enne matmist hoiti surnuid kodus lautsil. Majapidamises aga ei ole hiljem hea hoida asju, mis puutusid surnuga kokku, mis tõttu viidi surnuga seotud esemed lautsipuu alla, kuhu need jäeti kõdunema. Need puud asuvad küla piiril ning on ka teatud piiri tähistajaks, sinnamaani saatis terve küla surnut, kuid sealt edasi läksid lähemad sugulased ja sõbrad. Lautsipuu juurde löödi
annaabi.ee 
