Merevaik Elisabeth Lauton Merevaigu nimetuse päritolu Merevaigu nimetus tuleneb selle, et see avastati esimest korda merekaldalt. Alguses kutsuti seda kuivanud merevahuks. Läänemere kallastelt Vahemere-äärsetesse kultuurikeskustesse merevaiku vedavad kaupmehed mõtlesid nende pruunikaskollaste kivide päritolu ja tekke kohta üpris kummalisi lugusid välja. Ühed arvasid, et tegemist on tardunud merevahuga, teised arvasid, et need on taevaliku päritoluga higipiisad. Nende muinasjutuliste seletuste üle pole põhjust naerda, sest veel enam kui poolteist aastatuhandet hiljem olid vanad kujutelmad nii sügavale pähe kulunud, et üks saksa õpetlane arvas: "Merevaik on randa uhutud ning rohke soolaga segatud ja kokkupressitud merevaht, mis on õhu käes ning päikesekuumuses kuivanud ning ütlemata kõvaks kivistunud..." Alles 1767. aastal kirjutas Samuel Bock raamatu, milles ta tõestas, et merevaik pole midagi muud kui kivi...
Kornel, Jaan (s) Korn, Ernst (kl) Koromaldi, Aleksander (dr, k) Kotkas, E. (tr) Kotzenski, Boleslav (sph, kb) 196 Laaban, Ilmar (kl) Marland, K., vt Maarand, K. Laama, Karl (kl) Martinson, Gert (s) Laansoo, Emil (v, k, s) Megel (v) Laasi, Edgar (s) Melnikov, G., vt Metssalu, G. Laikvee, Riho (dr) Meltser, Nikolai (v) Laulmann, Georg (tr) Merirand (kb) Lauton, Hugo (dr) Merkulov, Rostislav (v) Leinberg, R., vt Laikvee, R. Mespak, Roland (kl) Lemmik, Voldemar (sph) Metssalu, Georg (dr, k, vok) Lemmik, Voldemar (tr, v) Michel, Raymond (v) Lepik, Harald (dr) Miilen, Jörgen (tr) Lepnurm, Hugo (kl) Milkop, Elmar (s) Levin, Rafael (v) Mullat, Enno (kl) Liipa, Mart (sph) Mullat, Josef (Jazef) (kl) Liiving, Vodemar (ak, kb) Muller, E., vt Mullat, E. Lindemann, I
annaabi.ee 
