näiteks kesknärvisüsteemis erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaalustamiseks. Rahustava toime tõttu tarvitatakse neid ka ajukoore töö soodustamiseks ning hüsteeria ja unetuse puhul. 4) I2 ( Jood ) - mustjasvioletne metalse läikega kristalne aine, mis sublimeerub (läheb tahkelt gaasiks kergesti, muutudes lilladeks aurudeks) Leidumine ja saamine: Jood on looduses vähelevinud element. Vähesed joodi sisaldavad mineraalid on väga haruldased (joodarginiit AgI,lautariit Ca(IO3) 3). Mõningal määral leidub joodi merevees, kuid mõned mereorganismid nagu näiteks teatud vetikad, käsnad on võimelised oma organismi joodi kontsentreerima. Joodi avastas pruunvetkate tuhast prantsuse keemik Bernard Courtois 1811. aastal. Uuele avastatud elemendile anti nimi paar aastat hiljem tema violetsete aurude järgi. Tänaäeval toodetakse joodi looduslikest soolveekogumitest, naftapuuraukude veest ning Tsiilis peamiselt tsiili salpeetrist ehk NaNO3-st. Omadused:
sisaldus: üksikud ppm-d) Täiskasvanud inimorganismi summaarne I-sisaldus 20-30 mg, sellest kilpnäärmes ≈ 10 mg (hormoon türoksiin); kogu veres taval. 450-500 μg I (sellest 35% org. ühendite koostises vereplasmas) Eluliselt vajalik element, kuid ööpäevane tarvidus (kogus) pole selge, “arvamused” vahemikus 50 … 300 μg ööpäevas Vaid mõnd tüüpi organismides (vetikad, käsnad) sisaldus kõrge (kuni üksikud %-d kuivmassist) Vähesed joodimineraalid (joodargiriit AgI, lautariit Ca(IO3)2 jt.); on väga haruldased Toodetakse peamiselt maa-alustest vetest (nafta- ja gaasileiukohtades), mis sisaldavad 10 -2 … 103% I 3.29.2. Füüsikalised omadused Mustjashall kristallaine, tihedus 4,94 kg/dm3, rombiline kristallvõre, kergesti tekivad violetsed aurud, terava iseloomuliku lõhnaga Lahustub hästi paljudes orgaanilistes lahustites (g/kg, 25ºC): C6H6 164, C2H5OH 272, (C2H5)2O 337 (H2O 0,34). Olenevalt lahusti iseloomust on lahuse värvus violetne või pruunikas
annaabi.ee 
