süüasju) Rahvastik: 1620. aastal 120 000 inimest 1695. aastal 350-400 000 inimest Rahvaarvu kasvu põhjused: Sisseränne (venelased, soomlased, lätlased) Sõdadest oli jäänud ellu noorem ja tervem rahvas Soodsad olud (sõdade vähesus) 1695-1697 näljahäda: Põhjus: halb ilmastik 1695- niiske suvi, sügisel läks varakult külmaks 1696- hiline kevad, suvised lausvihmad Hukkunuid 70-75 000 Reduktsioon: Erakätesse läinud riigimaade taasriigistamine Põhjus: Rootsi riigivõimu soov tugevdada kuningavõimu Baltikumis Selle viis läbi Karl XI J.R. Patkul- Liivimaa aadlike juht, reduktsiooni vastane Talurahva olukord: Rootsi aja algul said talupojad vabalt elukohta valida 1645 kehtestati sunnismaisus Eestimaal, 1688 Liivimaal Reduktsiooniga talupoegade olukord paranes
Poola koliniseerimispoliitika Poola riigi soov tühjaks jäänud ala kiiresti uusasukatega(poolakatega) täita. Nende arvates oli see kindlaim viis vallutatud maa hoidmiseks. Sisemigratsioon Inimesed läksid tihedamalt asustatud aladelt hõredamalt asustatud aladele. Sisserännanute assimileerumine-Võõrad asusid elama laialaipillutatult eestlase hulka, võttes peagi omaks kohaliku keele ja kombed ehk siis ühesõnaga kohanemine. Suur näljahäda 1696 1697. a. Hiline kevad ja lausvihmad tõid ikalduse. Siis oli veel talv ja sellele lisandusid veel haigused. (Tüüfus) Venelased varauusaja eestis: · 18. saj Eestis moodustasid venelased 0,6% rahvastikust (püsiasutus) · Kõige suurem kontigent oli seotud Eestis paiknevate sõjaväeosadega. Rahuajal moodustasid sõjaväelased 5-15% ja sõjaolukorras isegi kuni 30% elanikkonnast. · Linnades moodustasid venelased koos eestlastega linna alamkihi, kellel kodanikuõigused puudusid.
rohkem kui pilves ilmaga. Härm tekib tavaliselt külma ilmaga õhus hõljuvatest jääkristallidest või veeauru sublimatsiooni tagajärjel. Härma tekkimist soodustab udu. Selge ilmaga peab temperatuur härma tekkimiseks olema väga madal ja tuul nõrk. Sademete intensiivsuseks nimetatakse ühes minutis tulnud sademete hulka. Liigitatakse: 1) uduvihmad nõrk vihm, piiskade läbimõõt 0.4mm ja seega langemiskiirus nii väike, et piisad nagu hõljuksid õhus. 2) lausvihmad koosnevad keskmise suurusega piiskadest, sajud kestavad ühtlaselt mitu tundi, keskmise intensiivsusega. 3) vihmavalingud - suure intensiivsusega Sadu on seda lühem, mida intensiivsem ta on. 8.Atmosfääri valgusnähtused Kõik valgusnähtused põhinevad valguskiirte murdumisel, peegeldumisel või difraktsioonil ehk paindumisel õhus hõljuvates tahketes või vedelates osakestes. Spektrivärvused: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine, violett. See
annaabi.ee 
