Karusmarjapõõsas võiks olla kahekordne arv oksi. Põõsaste vahe reas m 0,6 0,7 0,8 0,9 1,0 1,2 1,5 Sõstrad 6 7 8 9 10 12 15 Karusmari 16 18 20 24 30 Igal aastal asendada 1-3 vana oksa uute asendusokstega. Masinaline kontuurlõikus pärast saaki. Suures istandikus lausnoorendus mustsõstral 5.-6. aastal, punasel sõstral 8-10. aastal. 8. Saagi koristamine Aeg – karusmari tehnilises küpsuses juuli alguses, mustsõstar juuli/2-3 (variseb kergesti), punane sõstar juuli/3. Taara – madalad mini-kastid (600x400x125). Mahutavad 8-10 kg. Tööjõudlus käsitsi korjates – musti sõstraid 1,8-2,5 kg/h, punaseid sõstraid 3,0-3,7 kg/h.
Võrast eemaldatakse pidevalt haiged, kuivanud murdunud ning segavad oksad ja soovitavalt kohe, kui neid märgatakse. Hoolduslõikus tehakse paari-kolme aasta tagant. (Järve ja Eskla 2009) Vormilõikus. On taimedele mingi kunstliku kuju andmine ja perioodiliselt lõigates selle säilitamine. (Järve ja Eskla 2009) Noorenduslõikus. Võetakse ette siis, kui vananevat puud või põõsast ei taheta veel välja vahetada. Põõsast noorendatakse kas kõigi okste mahalõikamise teel (lausnoorendus) või järgkaupa, lõigates vanad oksad ära 2-5 aasta vältel. Pärast sellist tugevat lõikust puid-põõsaid väetatakse ja multsitakse. Lõikamise aeg sõltub taime õitsemise ajast. Eelmise aasta okstele moodustunud õiepungadest õitsevad põõsad, mida lõigatakse kohe peale õitsemist. Kui lõikamisega viivitatakse, siis ei jõua uued tekkinud võrsed enne talve puituda ja need külmuvad. Ginnala vahtrat tuleb lõigata kohe peale õitsemist