Kõik, kes midagi julgesid öelda, said karistatud. Õnneks ei suudetud rahvast nii maha suruda, et nad lõpetaksid vabaduse poole püüdlemise ja me saame olla täna siin, kus me tahame ja öeda seda, mida tahame. Kuigi demokraatia tundub üdinisti hea, see seda siiski ei ole. Alati ei suuda see ennast tõestada, eriti veel, kui riigis elav rahvas ei ole just kõige otsustusvõimelisem. Kuna demokraatias valitseb enamuste soov ja riigis elavad lauslollid ei ole kasu nendest paarist targast, kes oskaksid asja paika panna, siinkohal oleks kõige targem just minna diktaktuuri teed. Vastasel juhul valitakse riiki juhtima inimesed, kes pole just selleks kõige pädevamad. Niimoodi võib põhja minna terve riik. Sellisel juhul tuleks kindlasti demokraatia hüljata ning võimu peaksid haarama need käputäis tarku, kes astuksid riigi etteotsa ja korraldaksid seda nii, et kõigil on hea elada. Teine miinus demokraatia juures on valimised
Ja isegi siis kui niimoodi juhtub, tekib aja jooksul sellele keelele dialekte sest inimesed erinevatest keelekultuuridest on sama keelt õppinud ja iga kultuuri osanik räägib seda keelt aktsendiga ning keel moondub, mitte ei arene. Keele areng saab olla ainult keelel mis on naturaalselt tekkinud. Kuid universaalkeel eemaldaks ka kultuursed piirid (kedagi teist ei saa välja naerda tema keele pärast [kuigi see on midagi mida ainult lauslollid teeksid] või häälduse pärast [kui täiuslik universaalkeele oskus oleks kõigil]) ja võibolla isegi usulised piirid. Kindlasti tooks see rahulikuma maailma ning selle läbi aitaks edendada teadust veelgi kiiremini (Näiteks: kosmoloogia, kuule esimese baasi tegemine jne.). (129 | 297) Universaalkeelt meil kui sellist vaja eriti pole kuid ülemaailmset keelt küll (minu idee ülemaailmsest keelest oleks mõni keel mis on juba olemas mitte mõni uus tehiskeel) sest
annaabi.ee 
