- distantsideks oli 100 ja 500 meetrit."Eesti Spordileht" kirjutas sel puhul, et suusavõistluste korraldamine nii lühiketse maade peale soovitatav ei ole ja niisuguseid kusagil ei praktiseerita. Alla 5km võistlusi ei tasuks üldse läbi viia. 1922. aastal kujunes suusaspordikeskuseksViljandi, kus peeti Eesti 1923.a. meistrivõistlused. Rakvere oli kohaks , kus peeti 1926. a. Eesti esivõistlused. Selleks ajaks oli sinna asunud elama ka tuntud suusamees Theodor Andresson. Lauskmaalt murdmaastikule Nii 1925. kui ka 1927.a talv oli niivõrd lumevaene, et Eesti esivõistlused jäidki pidamata. Möödas olid meie suusaspordi rasked algaastad, järgnes hoogsa tõusu periood. Koos sellega lõppes Eesti suusaspordis ka nö. Lauskmaa- ajajärk, sest edaspidi hakati võistlusi korraldama põhjanaabrite soomlaste eeskujul juba rohkem murdmaastikul. Kasutusele võeti lühemad murdmaasuusad, vanad pikad lauskmaasuusad aga rändasid kolikambrisse. - 1927
rikkas majas. Laps ristiti järgmisel hommikul barokses Püha Andrease kirikus , mis oli kohalik kihelkonnakirik.Lapse nimeks pandi Charles Andre Joseph Marie ning tema ristivanemad olid Lucie Maillot ja Gustave de Corbie. Perekonna traditsioon oli täidetud ning nüüd võisid Jeanne ja tema abikaasa Henri naasuda tagasi oma koju Pariisi.Nende arvates polnud see tühine rituaal. Nii de Gaulle'id kui ka Maillot'd olid pärit Lille'ist või Põhja-Prantsusmaa lauskmaalt , mille pealinnaks oli Lille.Henri ja Jeanne olid esimese astme sugulased ning kahe perekonna kokkukuuluvus ja Põhja-Prantsusmaa mõju nende lapse kasvatamisel olid tähtsal kohal. Isa pool kuulusid de Gaulle'id väikeaadlite hulka.Üks nende esivanematest oli sõdinud Agincourt'is ja teine oli 18.saj alguses olnud Pariisi parlamendi spiiker.Kolmas jäi jalgu revolutsioonile , kui tal õnnestus pääseda giljotiinist ning ta teenis pärast seda silmapaistval kohal Napoleoni armees.Nagu
annaabi.ee 
