Üks sagedasemaid kõneprobleeme on ka kogelemine – laps teab, mida ta soovib öelda, kuid ta ei suuda seda teha. Raskematel juhtudel hakkavad lapsed isegi keerulisemaid sõnu vältima. Kogelemise põhjuseid ei ole seni suudetud välja uurida, kuid seda seostatakse nii pärilikkusega kui ka keskondlike faktorite koosmõjuna. Kogelus tekib tavaliselt kiire kõne arengu perioodil kui lapse kõne areneb kahesõnalistest väljenditest komplekssemate lauseteni. Kogelust ravib logopeed. Mida varem raviga alustatakse, seda paremad on tulemused. Logopeed võib soovitada ka otsest kõneteraapiat, mille käigus harjutatakse lapsega kergemaid rääkimisviise ehk kõnetehnikaid. 5 Kokkuvõte Lapse kõne areng on väga individuaalne. Kõnel on täita tähtis osa, ta toetab lapse taju, mälu ja mõtlemise arengut
(samas:28) Siiski torkab silma, et paljud täiskasvanud pole lapse normaalse arengu astmetest teadlikud. Ka need, kes teevad silmanähtavalt kõik oma lapse heaks. See kehtib kõigi arenguvaldkondade kohta kõne omandamisest kuni motoorika arenguni välja. Näiteks ei teata, et 10-12-kuune laps peaks olema võimeline ütlema ühesõnalisi lauseid ning 12-14- kuune peaks muuhulgas käima. (samas:28) Kolmeaastase lapse keeleline areng on jõudnud kolme-nelja-sõnaliste lauseteni ning hügeenikasvatus on niikaugel, et laps on päeval kuiv. Ja eelkõige on kolmene laps õppinud vanemate äraolekul autoriteetidele kuuletuma ja lastegrupis silmatorkamatult toimetama. See ei tähenda midagi muud kui lapse lasteaiavalmidust. Edasine keeleline ja sotsiaalne areng viivad lõpuks kooliküpsuseni ajaks, kui laps saab kuue-seitsmeaastaseks. (samas:28) Peale nende arengute läbib laps ka psüühilises plaanis eri faase ja saavutab eri küpsusastmeid.
olema. 7 5. Ealised iseärasused(merka) 5.1. 2 aastased lapsed Teisel eluaastal toimuvad arengus tormilised muudatused. Kõige silmatorkavamad on need väikelapse kehalises arengus. Ta teeb oma esimesi same ning hakkab seejärel aina rohkem ja osavamalt liikuma, jooksma, ronima ning hüppama; areneb silma ja käe koostöö. Tene märgatav muutus lapse arengus on kõne kiire edenemine esimestest sõnadest ja paari- kolmesõnaliste lauseteni. Intellektuaalne ja keeleline areng areng võimendavad teineteist: keele keele arenguks on vaja teatud intellektuaalse arengu taste, keeleline areng soodustab aga omakorda vaimset arengut. Suured muutused on ka sotsiaalses arengus: imikust saab väike enesekindel laps, kes tahab suhelda, osaleda teda ümbritsevate inimeste tegevuses ning matkida neid igal võimalikul juhul. · Suhtleb täiskasvanuga esemetega tegutsemise ajal.
annaabi.ee 
