generatsioonis. See pani ka mind mõtlema selle teema üle järele. 15. Lisa teosest lõik/lõigud koos lehekülje numbriga, mis sulle enim meeldis või mida pead oluliseks. „Ühel hommikul rahutuist unenägudest ärgates leidis Gregor Samsa, et ta oma voodis tohutu suureks putukaks oli muutunud.“ (lk 7) See on teose kõige tähtsam lause, sest annab täpse selgituse, mis juhtus. Ilma selle lauseta oleks teose sisu kaootiline ja arusaamatu. „Äkki lendas midagi otse tema kõrvale ja veeres tema jalge ette. See oli õun, kohe järgnes sellele teine; Gregor jäi kohkudes seisma; edasijooksmine oli kasutu, sest isa oli teda otsustanud teda eemalt pommitada. Ta oli puhvetikapilt puuvilja vaagna oma taskutesse tühjendanud ha loopis nüüd, esialgu täpselt sihtimata, õunu Gregori poole. … Gregori raske haav vaevas teda üle kuu aja.“ (lk 33-34)
grammatikas on elemente sellest, mida tänapäeval võiks nimetada diskursuselingvistikaks (vaadatakse suhtlust. Keelega koguaeg tehakse midagi ehk suheldakse.) • S. peab oma uurimisobjektiks ainult reaalseid lauseid (Itkonen: Saussure’i parole), kalām, mis tähendab umbes ’tegelik lausung’, võib nt koosneda ainult ühest sõnast. (nt "ei" võib olla lause.) • Puudub abstraktse lause mõiste, mis arendati välja hiljem. • Itkonen: päris ilma „lauseta“ ta siiski ei saa. Nt ütleb, et ühel hetkel on lause lõpetatud. Samas tegeleb ka palju ellipsiga (väljajätt, midagi on ära jäetud lausest), mis iseenesest eeldab täislause mõistet. • Rõhutab kuulaja olulisust. „Mida kõneleja ütleb, on vastus küsimusele, ka siis kui partner tegelikult midagi öelnud ei ole.” • Suhtluslik aspekt süntaksis. Lauset põhjendab: kui sa alustad nimisõnaga, siis peab järgnema verb,