Jean Paul Vinay ja Jean Darbelnet ,,Tõlkimise metoodika" Resümee Tõlkimisel on võimalik kasutada mitmeid meetodeid ja neid ka omavahel kombineerida. Eri meetodite ja protseduuride arvu saab lühendada seitsmeni, milles iga üks vastab kõrgemale keerukusastmele ning on rakendatavad sõnavarale, lausestruktuurile ja sõnumile. Lisaks meetodite valikule, on oluline vahet teha kohustuslikel ja vabadel muudatustel. Eristatakse kahte tõlkimismeetodit: otsest ja kaudset. Mõnedes tõlkeülesannetes võib olla võimalik transponeerida lähtekeele sõnum element elemendi haaval sihtkeelde, sest see baseerub kas paralleelsetel kategooriatel (struktuuriparalellismid) või paralleelsetel mõistetel, mis on metakeeleliste paralleelsuste tulemuseks
määratud koha ära. Teiste inimeste aktiivse tegevuse ja mõjustamise objektid on nendes refleksiivsetes lausetes tõlgendatavad muutuste algatajatena. Lisaks eelöeldule toob refleksiivide levimine kaasa lausestruktuuride muutusi: Rabavesi sisaldab baktereid Rabavees sisaldub baktereid Mehe elulugu näitab, et... Mehe eluloost nähtub, et.. Refleksiivses lauses muutub kogu struktuur: lause algab enamasti kohakäändes määrusega, alus või aluslause aga on lause lõpus. See on eesti lausestruktuurile ja eestlase lingvistilisele mõtlemisele palju harjumatum kui nimetavas käändes alusega algav lause. Võib kaasa tuua keerulisemates lausetes kiirel semantilise tõlgendamisel probleeme. Refleksiivseks muudetud lause semantilisel tõlgendamisel võib valitsema hakata verbi mingi kõrvaltähendus, mistõttu võidaks elausest valesti aru saada. a) Ajaleht avaldab need seisukohad b) Ajalehes avalduvad need seisukohad
annaabi.ee 
