Veel on võimalik liigitada ajalise kehtivuse, territoriaalse kehtivuse, ettekirjutuse iseloomu ja täidetava funkstiooni järgi. Ka vastavalt regulatsiooni viisile võib norme eristada. Viimase puhul on võimalik normid liigitada veel omakorda keelavateks, kohustavateks ja õigustavateks. Igal õigusnormil on ka loogiline ülesehitus ehk struktuur. Õigusnorm on üles ehitatud tingimuslausena: kui (hüpotees) – siis (dispositsioon) – vastasel juhul (sanktsioon). Vastavas lauseskeemis näitab hüpotees õigusnormi kehtivuse tingimusi, dispositsioon vajaliku käitumist ning sisaldab subjekti õiguseid ja kohustusi, sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele. Esiteks peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine
Kuulame nüüd lauseid ükshaaval (vajadusel lisatakse lausesse õige sidend) Abi: Juhendaja alustab lauset kasutades sidendit et; sest) Lapse lause: 6. Helene ei tahtnud minna õue, sest tal oli igav ja seal oli külm. Laps lõpetab lause. (juhendaja osutab lauseskeemile, sidendile lauseskeemis). See lause meeldib tibule. Seda ta muuta ei taha. Juhendaja Kuulame sinu juttu edasi. asetab lapsele 2. Ja siis hakkas ta (...) oli ta rõõmus ja abiks
annaabi.ee 
