Sellist lugemisstrateegiat nimetatakse valiklugemiseks. Valiklugemise käigus otsitakse tekstist spetsiifilist informatsiooni või detaile. (2 lk 15) Ajalehte lugedes on tihti eesmärk üldise ülevaate saamine: tahame olla kursis igapäevaeluga, vaatame pealkirju, tutvume põgusalt artiklite sisuga ning loeme põhjalikult kas huvitavaid või vajalikke artikleid. Sellise strateegia kasutamisel ei loeta iga, vaid lastakse pilgul üle lausete libiseda, lugedes siit-sealt lausepaar ning tehes loetud lausete põhjal oletusi. Seda strateegiat 8 kasutatakse üldlugemiseks. Üldlugemine on teaberikkaima osa väljanoppimine tekstist ja kandvate mõtete otsimine. (2 lk 15) Kui tahan kasutada uut pesumasinat, siis pean teadma, kuidas see toimib, kuhu panna pulber, kuhu loputusvahend. Seepärast loen juhendit hoolikalt, püüdes kõikidest pisiasjadest aru saada. Seda strateegiat kutsutakse süvalugemiseks
õige? Joonista õige lause ette rist! o Lause eristamine teistest keelenditest. Nt toodud sõna või sõnaühend võivad esineda vastusrepliigina dialoogis, mitte kontekstivälise lausungina. Viimast on vaja õpilastele selgitada. Mati sõitis õues jalgrattaga. — Mati. Sõitis õues. o Sõnakasutuse vigade leidmine. NT: Laps kisas vaikse häälega. Õunad said valmis kevadel. Mati pani saali kaela. Järgmine lausepaar illustreerib asesõna kasutamist otsekõnes ja harilikus väitlauses. Malle ütles: "Ma lähen õhtul emaga parki jalutama. Malle ütles, et ma lähen õhtul parki jalutama. Abi: Mis lauses räägib Malle endast? Mis lauses keegi räägib Mallest? Vead grammatiliste sõnade kasutamisel. Malle ja Mati seisid puude seas. Jänes jooksis pealt põllu. Mati kukkus, et ta saabaste tallad olid libedad.
annaabi.ee 
