Funktsioonina saab vormistada üksnes sellist algoritmi, mis leiab täpselt ühe lihttüübi, viidatüübi või stringväärtuse. Protseduur on mõeldud mistahes töödeks: struktuursete väärtuste leidmine, joonistamine (graafikas) vms. Protseduur kutsutakse välja protseduurilausega, funktsioon aga funktsiooniviitega. Protseduur ja funktsioon on konstruktsioonilt sarnased: mõlema põhiosa on nn. plokk, mis koosneb kirjelduste osast ja lauseosast. 2. parameeter ja argument Parameeter esindab mingit väärtust, mida sa protseduuri välja kutsumisel peaksid andma. Ühte protseduuri saab defineerida kas mitte ühegi, ühe või enama parameetriga. Argument väljendab seda väärtust, mis antakse parameetrile, kui kutsutakse välja mingi protseduur. 3. kohustuslik parameeter ja vabatahtlik parameeter Osad käsud vajavad alati parameetrit, et toimida, näiteks käsklus PURGE vajab faili nime, mida ta kustutama
I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambul on sissejuhatav selgitus, mis esineb sageli õigusaktidel. Enamasti viitab preambul asjakohastele ajaloosündmustele, õiguslikele põhimõtetele ning varasematele õigusaktidele. Põhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik “tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade”. Riigikohtu seisukoha järgi tuleneb sellest lauseosast riigi eesmärk, mille saavutamise peab riigivõim kindlustama (RKPJKo 3-4-1-1-98, II). Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Riigis, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, kehtivad õiguse üldpõhimõtted. Seetõttu seadus, mis on vastuolus nende põhimõtetega, on vastuolus ka Põhiseadusega.” (RKPJKo III-4/1-5/94) Preambuli peamine juriidiline tähendus seisneb selles, et ta sõnastab need üldised
I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambul on sissejuhatav selgitus, mis esineb sageli õigusaktidel. Enamasti viitab preambul asjakohastele ajaloosündmustele, õiguslikele põhimõtetele ning varasematele õigusaktidele. Põhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik "tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade". Riigikohtu seisukoha järgi tuleneb sellest lauseosast riigi eesmärk, mille saavutamise peab riigivõim kindlustama (RKPJKo 3-4-1-1-98, II). Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Riigis, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, kehtivad õiguse üldpõhimõtted. Seetõttu seadus, mis on vastuolus nende põhimõtetega, on vastuolus ka Põhiseadusega." (RKPJKo III-4/1-5/94) Preambuli peamine juriidiline tähendus seisneb selles, et ta sõnastab need üldised
annaabi.ee 
