MÕISTED 1. Struktuur - erinevad keeleüksused, süsteemi osade vaheline seos (häälikud, käändelõpud; sõnu omavahel kombineerides saame lause) 2. Süsteem häälikusüsteemi ülesanne on määratleda, milliseid häälikuid antud keel kasutab. Need võivad eri keeltes olla erinevad. 3. Keele struktuuri tasandid: semantika tähendusõpetus süntaks lausemoodustus morfoloogia vormimoodustus (õiged tunnused ja lõpud) leksikoloogia sõnavara foneetika häälikusüsteem 4. Keele funktsioonid: info edastamine emotsioonide edastamine suhtlemine mõtlemisvahend kuuluvuse väljendaja 5. Esimese eesti keele grammatika kirjutas Heinrich Stahl (1637). 6. Keelemärgid sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil peab olema
jne. Allegooria- mõistukõne, räägitakse piltlikult, nt: ta on kullast kätega mees, siis st et ta on hea töömees või oskab hästi erinevaid majapidamisasju teha. 6) Nimeta keele struktuuri erinevad tasandid. Iseloomusta neid. Miks peab keel mitmetasandiline olema? Keele struktuuri tasandid: 1. Häälikutasand(häälikud, silbid, rõhud, välted) 2. sõnatasand(sõnaliigid, sõnamoodustus) 3. vormimoodustus 4. Lausemoodustus Keel peab olema mitmetasandiline, et saaks rääkida, kui oleksid vaid üksikud nimetavas käändes sõnad, ei teaks keegi, kuidas neile rõhkusid asetada, kuidas neid pöörata, nendega vorme moodustada ja omavahel niimoodi ritta panna, et tuleks lause. 7) Millega tegeleb foneetika ja fonoloogia? Kuidas neid teadusharusid tänapäeva tehnoloogias kasutatakse? Too näiteid. Foneetika on häälikuõpetus, mille huviobjektiks on inimkõne kui heli,
1. Keele ülesande! · Teadete edasi andmine või vastuvõtmine · Keele abil mõjutatakse inimesi ( meedia, poliitika, reklaam) · Tunnete väljendamine (kirja kirjutamine) · Ühel sõnal mitu tähendust (hunt- hallivatimees, irvhammas, kriimsilm, metsakutsa) · Kontaktide loomine ja hoidmine ( tere, tsau, tervist, jou) · Mõtlemisvahend · Kuuluvuse väljendaja · Keelega saab mängida ( alias, ristsõnad, sudoku) 2. Keele struktuur! Lausemoodustus Vormimoodustus Sõnavara Häälikusüsteem 3. Keelemärgi mõiste ja olemus! · Keelemärk- sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks · Et keeleärk saaks informatsiooni edasiandjana toimida, peab ta vastama kahele tingimusele: tal peab olema tähendus, tal peab olema häälikuline kuju · Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja ja tähistatav 4. Keel kui märgisüsteem!
Tegemist on mitme Põltsamaa majandusühistu hoonega. Kaks väiksemat ehitist, mis Põltsamaa majandusühistul valmimas, on pesumaja ja jookide kauplus. Et seda teha saaks, tuli müüa Adavere tuulik, mida praegustes tingimustes poleks niikuinii suudetud majandada (Puusepp: 1992). Raha tuli riigikassast ja plaanid ja ehitised olid enne NSV Liidu lagunemist valmis tehtud. Kui Eestis oli suur puudus, ei osatud plaanidega midagi peale hakata, kui need teostada. Segab lausemoodustus Põltsamaal ringi kõndides, parem oleks: Põltsamaa kõndides... 4 83. Siimustisse on aastaga siginenud pool tosinat poodi ühe asemel. Direktori sõnu käib iga päev Siimustis paar tööletahtjat (Vanari: 1992). Kümmekonna aasta eest Tabiveres tegutsenud autovärvimise töökoda sai oma neljarattalise sõbra välimusest lugupidavate härrasmeeste hulgas tuntuks kaugemalgi kui Jõgevamaal (Vanari: 1992). 84
annaabi.ee 
