Muus vormis täiendid- kiri sõpradelt, valjusti hüüdmine. LAUSELIIKMED Lauseliikmeteks kutsutakse lause osalidi. Lause pealiikmeteks on alus ja öeldis. · Öeldis väljendab lause tegevust, on tegusõna. · Alus väljendab tegijat või olijat. · Sihitis väljendab objekti kellele või millele tegevus on suunatud. · Öeldise täide annab edasi alusele iseloomulikku · Määrus väljendab tegevuse aega, viisi, kohta või vahendit. LAUSE MOODUSTAJAD Lausemoodustajad on omavahel grammatiliselt seotud. Grammatilise seose liike on kolm: alistus, rinnastus, predikatsioon. Rinnastus seob samaväärseid moodustajaid. Rinnastus seos esineb siis, kui on tegemist loeteluga. Kasutatakse enamasti sidesõnu ja, ning, et, vaid, aga jt. Nt: lapsed, loomad, linnud ja konnad hüppavad aias. Alistus on selline seos, mille puhul üks moodustaja tingib teise moodustajaolemasolu. Alistus seos valitseb fraasi põhisõna ja laiendite vahel. On kahte liiki: 1
Lisaks lausepealiikmetele võivad lauses esineda ka kõrval liikmetena sihitis, öeldistäide ja määrus. Sihitis väljendab kellele või millele on tegevus suunatud/sihitud. Näide: Ma võtsin laualt raamatu. Ma panen lauale raamatu. Öelditäide annabedasi mingit alusele iseloomulikku omadust. Näide: Minu kass on haige. Minu ema on arst. Määrus väljendab tegevuse tiumumis aega, kohta, viisi või vadendit. Näide: Ma tulin täna kooli autoga. Lauseliikmeteks on lausemoodustajad ehk fraasid. Seda millist ülesannedt fraas täidab (st kas tas on lauses aluseks, sihitiseks jne) oleneb milline on tema seos lauseöeldisega. Lausemoodustajad on oma vahel lauses grammatiliselt seotud. Neid seoses väljendatakse erinevates keeltes vägagi erinevalt. Kui eesti keel väljendab grammatilisi seiseid käände ja pöörde lõppudega, inglise keel aga väljandeab samu asju hoopis eessõnadega ja sõnade järjekorraga lauses. Näide: Eesti: Ma nägin ühte ilusat tüdrukut
annaabi.ee 
