esinevad lauses tavaliselt sihitisega, nt. tegema, kirjutama, veenma, segama, ehitama; 12 2. Sihituteks e intransitiivseteks verbideks, millega väljendatud tegevus ei ole sihiline, nt käima, minema, venima, solvuma, suplema, kaklema. Nagu ikka keeles on siingi olemas vaherühm, kuhu kuuluvad verbid kannavad enam ühte kui teist omadust ning selget piiri sihiliste ja sihitute verbide vahel pole, nende kasutamine sõltub valitud lausemallist. Nt. jooksma üldiselt sihitu verb, mida vaid teatud kindlas tähenduses võib kasutada sihilisena, nt jookseb sadat meetrit. Või magama üldiselt sihitu, kuid magas rasket und muutub sihiliseks. Sihilised verbid jagatakse sihitise käände järgi: 1) Kolmekäändelise sihitisega verbid, st et objekti kääne on määratav nii täis- kui ka osasihitise reeglitega. [Täissihituse reegel: täissihitist võib kasutada, kui lause on jaatav,
*Tasandilised : etapid on vastavuses keeletasanditega. Sõnatähendused vormid artikuleemid. *tsüklilised : kõneloome etapid ei ole üheselt seostatud keeletasanditega. Süvastruktuue muuteopid pindstruktuur foneetiline alus. *integreeritud mudelid: loomeprotsesssi tsüklid seostatakse võimalike keeletasanditega. Nt mõtte liigendamise variandid: -mittevebraalne kood -verbaalne kood -segakood Kuidas süntaks ja sõnavalik omavahel lõimuvad? Mitu võimalust: kas alustab kujutusega lausemallist? Või olulise sõnaga alustan ja püüan sellega siis lauset alustada. BIHEIVORISTLIK PsL Loome algab nende arvates peale lausungist. Nad kahjuks tekstist ka ei rääkinud. Mida see esimene aste siis endast kujutab= (töötlus on 4-l tasandil nende arust). 1) motivastioon tahan, pean midagivälja ütlema 2) valik, kas esitan mingi küsimuse, annan mingi korralduse, väidan palun midagi. 3) Kas kasutada intonatsiooni, markereid? Mis osa sellest tulevasest lausungist
annaabi.ee 
