Soodla (2004) märgib, et tekstiloome õpetamisel on oluline teadvustada tekstisidusate lausete tunnuseid, harjutada lausete seostamisvahendite leidmist, moodustamist ning Tekstiloomeoskuse õpetamine 34 kasutamist. Swanson jt (2005) toovad esile, et lapse jaoks probleemseid lausemalle peaks koostatavates tekstides esinema võimalikult palju. Sarnaselt NBLI metoodikale, kus teks- tid olid koostatud lähtuvalt lapse jaoks probleemsetest lausemallidest, on jutustuste koostamisel arvesse võetud lapse jaoks probleemseid lausemalle (põimlaused, rindlaused, mitme vabalaiendiga lihtlaused). Käesolevas töös on tekstide keelelise vormistamise juures arvestatud lapse võimete ja oskuste tasemega. Tegevustes kasutatavate tekstide jär- jestamisel võetakse aluseks, et õppematerjal oleks järjestatud põhimõttel lihtsamalt keeru- lisemale. Sisu analüüsi ja pildiseeriate järjestamist nõudvas töölõigus olid aluseks
Aga nt raamatus kes on ,,tema" jne 3) Ütluse tähendus ei võrdu sõnatähenduse summaga. Kuidas sõnatähendus ütluses muutub. ,,minu parema käe väike sõrm on kõver", et juttu on ainult sellest väiksest sürmest, mitte tervest paremast käest ega ,,tervest ,,minust". 4) Sõnavalik ja järg sõltub süntaktilisest struktuurist. Sõltuvalt lausemudelist, me valime palju sõnu.Lähteüksus kõnearengus on lause! Vaaja lähtuda lausemallidest. Situatsiooniseisukohalt on selleks ütlus, aga... 5) Verbaliseeritavate mõtete ja genereerivate lausete arv on n+1. Ehk neid lõputult on ja pole võimalik nt pähe õppida kõiki. 6) Tithi ei tehta vahet, keele kirjeldust ja keele kasutamise kirjeldust. KAS formaalset grammatikat või kasutamisõpetust on lapsel rohkem vaja? Need on eri asjad! Moskva koolkonna uurimisprintsiibid 1) Kõnetegevust uuritakse tegevusteooria mõistetest lähtudes. Et on tegevus,
annaabi.ee 
