Toetudes mitmete autorite välja töötatud metoodikatele (Vorobjova 1988, 2006; Karlep 2003), mida iseloomustab hea psühholoogiline ja psühholingvistiline põhjendatus, koosneb käesolev metoodika tegevustest, mis on rühmitatud järgmisteks osadeks: (a) sissejuhatav tegevus, b) töö sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuse kujundamisega, c) töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga, (d) töö jutustuse makrostruktuuriga ja lausemallidega, (e) töö jutustuse mikrostruktuuriga ja lausemallidega, (f) kokkuvõtvad te- gevused (vt tundide protokolle, analüüse, juttude transkriptsioone plaadilt, lisa 8). Sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuste kujundamise osas võeti eeskujuks Vorobjova (1988) ning Karlepi (2003) kõnearendustöö vastav osa. Karlep (2003) toob esile, et sidusteksti äratundmise aluseks on kuuldud tekstide ebateadlik võrdlemine, mille
damiseks vahendatud jutustusi. Toetudes mitmete autorite välja töötatud metoodikatele (Vorobjova 1988, 2006; Karlep 2003), mida iseloomustab hea psühholoogiline ja psühholingvistiline põhjendatus, koosneb käesolev metoodika tegevustest, mis on jaotatud järgmisteks osadeks: (a) sissejuhatav tegevus, b) Töö sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuse kujundamisega, c) töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga, (d) töö jutustuse makrostruktuuriga ja lausemallidega, (e) töö jutustuse mikrostruktuuriga ja lausemalligaja (f) kokkuvõtvad tegevused. Sissejuhatavates tegevustes on kolm tegevust. Järgnev osa, analüüs ja järjestamine, koosneb 6 tegevusest. Töö keelelise sidususega hõlmab 5 tegevust. Samuti on 5 tegevust tööks lausemallidega. Kokkuvõtteks, järeltööks on ette nähtud 2 tegevust. Kokku 21 tegevust. Õpetamine algab sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuse kujundamisega. Karlep
annaabi.ee 
