Alusta kaugemalt ning jõua detailideni *Ära sõnasta mitut probleemi, nii on endal raskem NB! *Sissejuhatus ei tohi muutuda arutluseks! *Sissejuhatus ei tohi probleemi vastust ära öelda *mõni tabav tsitaat on lubatud *Ei tohi muutuda heietuseks! Sisulõigud *400-sõnalises kirjandis peaks olema keskmiselt 3 lõiku, mis on omavahel loogiliselt seotud. *Igas lõigus peaks olema 7-10 lauset arvestusega, et lauses on keskmiselt 10 sõna (8-15) Lõigu ülesehitus *Iga lõik peaks algama 1-2 lauselise väitega, mis peab olema seotud probleemlausega. Kas seda siis kinnitama, vastu vaidlema või selle erinevaid külgi esile tooma * Pärast väidet peaks järgnema 3-4 lauseline arutlus ja 2-3 lauseline näide (järjekord pole oluline) *Lõigu peaks lõpetama 1-3-lauseline järeldus, mis kinnitab väidet ja ühtlasi juhatab lugeja järgmise lõigu juurde Näited *Peavad olema mitmekesised ja demonstreerima kirjutaja eruditsiooni ja lugemust
· Kokkuvõttes ei tohi püstitada enam ühtki uut väidet! · Kokkuvõte ei tohiks lõppeda üleskutsega või mõtetega need olidki minu mõtted vms Lõigud · 600-sõnalises kirjandis peaks olema keskmiselt 5 lõiku, mis on omavahel loogiliselt seotud. · Igas lõigus peaks olema 7-10 lauset arvestusega, et lauses on keskmiselt 10 sõna. (8-15 sõna) Lõigu ülesehitus · Iga lõik peaks algama 1-2-lauselise väitega. Väide aga peaks olema seotud probleemlausega. Kas probleemlauset kinnitama, selle vastu vaidlema või selle erinevat külge esile tooma. · Pärast väidet peaks järgnema 3-4-lauseline arutlus ja 2-3-lauseline näide.(arutluse ja näite järjekord lõigus pole oluline) · Lõigu peaks lõpetama 1-3-lauseline järeldus, mis kinnitab väidet ja ühtlasi juhatab lugeja järgmise lõigu juurde. Näited · ...peaksid olema mitmekesised · ..
oskuse arendamist. Tekstiloomeoskuste arendamise metoodika koostamisel võeti aluseks mitmete autorite tööd (Traumann 2009, Karlep, 2003, Swanson, Fay jt, 2005, Westby jt.2002, Vorobjova, 1988, McKeough jt, 2005 jt.). Märkimisväärne hüpe jutustamisoskuses tekib viie-kuue aasta vanustel lastel sisekõne kujunemise algusest ning mälu muutumisest juhtivaks psüühiliseks protsessiks. Laps loob iseseisvalt oma kogemuse põhjal 3–5-lauselise teksti, kasutades ahel- ja liitlauseid. Ta suudab pildi, pildiseeria või kuuldud teksti põhjal jutustada täiskasvanu abiga (Hallap & Padrik, 2008). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002; Traumann, 2009), et viiendal eluaastal muutub lapse juhtivaks psüühiliseks protsessiks mälu, areneb kaemuslik-kujundiline mõtlemine ning hakkab kujunema kõne reguleeriv-planeeriv funktsioon. 6-aastastel on arenevateks narratiivseteks oskusteks
annaabi.ee 
