17 3.1 Võõrkeelte mõju Eesti keele arengut on mõjutanud mitmed suurkeeled alates selle kujunemisest. Võõrkeeled on mõjutanud nii eesti asjaajamiskeele lausete konstruktsiooni kui ka sõnavara. Kuigi keelearengu ajaloo esimeses pooles oli peamiseks mõjutaks saksa keel, siis asjaajamiskeele laenud pärinevad enamasti vene ja inglise keelest. Asjaajamistekstidele on omane nominaalstiil. Tegemist on võõrapärase lausekonstruktsiooniga, mis on tulnud vene keelest. Kuigi nominaalstiil ei ole alati halb, käsitleb seminaritöö seda kontekstis, kus selline stiil on pigem negatiivne. Nominaalstiil tähendab seda, et lauses kasutatakse tühje tugiverbe, mine- või muid tegusõnatuletisi. Selle asemel, et kirjutada/öelda näiteks, et: „Tegemist on veebiregistriga ja kogu andmetehaldus toimub Internetis“, kirjutab ametnik: „Registriandmete muutmine toimub kasutajanime ja salasõna olemasolu korral
Erinevalt üldisest keelepruugist ja lauseehitusest esinevad normatiivaktides erilaadsed lausekonstruktsioonid. Kuritegude puhul on vaja ju kiiresti kindlaks teha, kes on kuriteo subjekt, milline on kuriteo objektiivne ja subjektiivne külg (süü), milline on kuriteo objekt. Neile nõuetele peab vastama vastavate paragrahvide ja arutluste konstruktsioon. Siin on tegemist üldisele keelepruugile mõneti vastanduva eriti ratsionaalse lausekonstruktsiooniga. P.2. Loogiline, sh teleoloogiline tõlgendamine P.2.1. Loogiline tõlgendamine Loogiline tõlgendamine on selline tõlgendusviis, kus normatiivakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. Loogilist tõlgendamist on nimetatud veel: 1) õigusteaduslikuks; 2) teleoloogiliseks. Loogilise tõlgenduse eesmärgiks on õigusakti või õigusnormi mõistliku eesmärgi (ratio legis) väljaselgitamine
annaabi.ee 
