parem võinuks kleidiservast Sind tirida või teha mõnd muud lollust. Oodata.. Kuid tähestikus pea taas valid uusi tähti, et luua sõnu neist, et võiks külastada tähti. Sa lauseisse nad järjekorda kavalasti saama pead. Ja ühel õigel ööl Sa istudki luuale ja lehvides lendadki lendu, sest Sina nüüd võid, sest Sina neid sõnu nüüd tead. Kui pettumused on ainukesed, mis pettumusi ei valmista, Sa kallistades tuult
" ,,Kuid... see ju tähendab, et me ei saa enam koos olla." ,,Sellepärast ma palungi sind jää! Nii kauaks, kui vähegi võimalik!" Ta haaras tüdruku käest ja naeratas, kuigi see oli muserdatud ja kurb naeratus. ,,Isand on mind eemale tõrjunud seinatagusest maailmast, reaalsusest ja... sinust." ,,Siis sa tuled minuga." ,,Mida?" Mõlemad olid sellest ideest samavõrra jahmunud. Oskamata leida mõistlikumat vastuväidet, tõi Prints taas oma suguvõsa lauseisse, kuid tiivakandja vihkas neid kordagi nägemata juba sellise põlgusega, et ei tahtnud seda juttu kuulatagi. ,,Sa tuled minuga, Prints. Ja kuigi ma ei suuda meid enam kanda, saame siiski siit põgenetud. Kui siia lendasin, ületasin mere. Kuid seekord nähtus käsk, kuhu minna, maismaalt. Me saame hakkama." ,,Mine üksi, lenda. Sa ei jõua muidu kunagi õigeks ajaks ning pealegi..." ,,Sa kardad, kas pole? Ka mina kardan, väga. Kuuled, kuidas kappab...?"
annaabi.ee 
