· "Eesti foneetika" peamise selle ala õppevahendina kõrgkoolides kuni 1990. aastate alguseni, mil selle vahetas välja soome keelest tõlgitud Kalevi Wiigi "Foneetika alused" (1991, tõlkinud ja kohandanud Jüri Valge). Eksperimentaalfoneetika · Eksperimentaalfoneetika alal Eestis esimesed tööd kahe maailmasõja vahelisel perioodil: Tartu Ülikooli õppejõud Willi Peters (nt 1926, 1927a ja b) uuris mõõtmiste alusel lauseintonatsiooni eestikeelses kõnes, k.a luule lugemisel (1929). · Eksperimentaalfoneetika Eestis alates 1965. aastast, mil Tallinnas asutati Keele ja Kirjanduse Instituudi soomeugri keelte sektori koosseisus eksperimentaalfoneetika labor (Georg Liiv, Arvo Eek, Kullo Vende, Mart Remmel jt). 1978. a liideti labor vastloodud arvutuslingvistika sektoriga, 1992. a aga (Tallinna Tehnikaülikooli koosseisus tegutseva) Küberneetika Instituudiga, foneetika ja
või lausesse. Elementaarne valiklugemine on niisugune: küsimusele/korraldusele leitakse vastus tekstist (loetakse sõna, lühike lause). Raskuste ja eksimuste korral sekkub alati õpetaja, kes osutab, parandab, sõnastab valikuid. Lausete ja lühitekstide lugemise harjutamine: Harjutatakse edasi sõnade lugemise oskust, lisanduvad aga uued ülesanded: Lausete ja tekstide tähenduse teadvustamine, sh küsimustele vastamine Lauseintonatsiooni harjutamine Kontekstisidusa sõna/sõnavormi tähenduse teadvustamine, sh ase- ja määrsõnad kontekstis Sama kahes šriftis (suured ja väikesed trükitähed) esitatud teksti lugemine Lühitekstide sisu mõtestamiseks on soovitatav kasutada järgmist töökorraldust: 1. Kirjeldatud situatsiooni on tarvis eelnevalt seletada. Nt on esitatud kolmest lausest koosnev tekst, milles räägitakse Mai-nimelisest tüdrukust maal. Otstarbekas on
annaabi.ee 
