alternatiivi küsimusega tegeleda lõppjärelduse tõlgendamisel. MITTEVÄLISTAVAD DILEMMAD EHK DILEMMAD LAUSEARVUTUSE AJASTUL Paragrahvi alguses peatusime korraks asjaolul, et omaaegse liigitava süllogismi on tänapäeval suurel määral asendanud disjunktiivne süllogism, st välistava disjunktsiooni asemel on kasutusel harilik disjunktsioon. Sama olukord ka dilemmade puhul. Asendame alternatiivid mittevälistavate disjunktsioonidega. Saadud süsteem sobib lausearvutusse ning mõnedki alternatiividega seotud probleemid kaovad. D.10.6.1. Konstruktiivne dilemma on süllogism, mille üks eeldus koosneb kahest materiaalsest implikatsioonist ning teine eeldus on disjunktsioon implikatsioonide aluste vahel, sümbolkujul [(p→ q) & (t → s)], p ∨ t ⊨ q ∨ s. Tabel 10.8. Konstruktiivse (mittevälistava) dilemma kehtivuse hindamise tabel. Uuritav skeem on [(p → q) & (t → s)], p ∨ t; q ∨ s, mõlema eelduse tõesust võib käsitleda kui
alternatiivi küsimusega tegeleda lõppjärelduse tõlgendamisel. MITTEVÄLISTAVAD DILEMMAD EHK DILEMMAD LAUSEARVUTUSE AJASTUL Paragrahvi alguses peatusime korraks asjaolul, et omaaegse liigitava süllogismi on tänapäeval suurel määral asendanud disjunktiivne süllogism, st välistava disjunktsiooni asemel on kasutusel harilik disjunktsioon. Sama olukord ka dilemmade puhul. Asendame alternatiivid mittevälistavate disjunktsioonidega. Saadud süsteem sobib lausearvutusse ning mõnedki alternatiividega seotud probleemid kaovad. D.10.6.1. Konstruktiivne dilemma on süllogism, mille üks eeldus koosneb kahest materiaalsest implikatsioonist ning teine eeldus on disjunktsioon implikatsioonide aluste vahel, sümbolkujul [(p q) & (t s)], p t q s. Tabel 10.8. Konstruktiivse (mittevälistava) dilemma kehtivuse hindamise tabel. Uuritav skeem on [(p q) & (t s)], p t; q s, mõlema eelduse tõesust võib käsitleda kui nendevahelise konjunktsiooni tõesust