Tallinna kaitsesüsteemis omandasid tähtsuse süürtükitornid Kiek in de Kök ja Paks Margareeta. Tallinna vanalinnas on rikkalikult säilinud ilmalikku ja rahumeelselt ehituskunsti. Elamu tähtsaimaks ruumiks oli koda, mis oli tööruumiks, söögiruumis ja võõrastetoaks. Ainuke köetav ruum oli koja tagune tuba. Ahi asus keldris ja soe õhk pääses tuppa läbi põranda. Kojast läks trepp ülemisele korrusele, kus olid lauruumid. Majad erinesid üksteisest vähe, omapäratsemine oli häbiväärne. Maja ees oli tihti etikutiiv, mis kandis omaniku nime, vappi, majamärki, mõnda teksti või kujutist. Dekoreeritud võisid olla ka mõned ukseavad. Vanalinnas on säilinud ka ühiskondlikke hooneid, nt raekoda, mis kehastas jõuka linna enesekindlust ja väärikust. Raekoda hakati ehitama 13.saj, praegune välimus tuli 15.sajandist. 15.sajandi alguses ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. Selle kõrget viilu
Tallinna kaitsesüsteemis omandasid tähtsuse süürtükitornid Kiek in de Kök ja Paks margareeta. Tallinna vanalinnas on rikkalikult säilinud ilmalikku ja rahumeelselt ehituskunsti. Elamu tähtsaimaks ruumiks oli koda, mis oli tööruumiks, söögiruumis ja võõrastetoaks. Ainuke köetav ruum oli koja tagune tuba.. Ahi asus keldris ja soe õhk pääses tuppa läbi põranda. Kojast läks trepp ülemisele korrusele, kus olid lauruumid. Majad erinesid üksteisest vähe, omapäratsemine oli häbiväärne. Maja ees oli tihti etikutiiv, mis kandis omaniku nime, vappi, majamärki, mõnda teksti või kujutist. Dekoreeritud võisid olla ka mõned ukseavad. Vanalinnas on säilinud ka ühiskondlikke hooneid, nt raekoda, mis kehastas jõuka linna enesekindlust ja väärikust. Raekoda hakati ehitama 13.saj, praegune välimus tuli 15.sajandist. 15.sajandi alguses ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. Selle kõrget viilu
annaabi.ee 
