Ragnfrid sai lapse palgi alt kätte. Laps nuttis kohutavalt ning oli õnn, et palk polnud teda päris ära muljunud. Suurest kaklemisest sõnniga oli Laurits verine ning seda nähes haaras Kristiina kirve ja jooksis sõnni poole ning andis kirvesilmaga loomale pähe ning isa peksis looma seni, kuni ajud välja tulid. Siis kukkus ta köhahoos kokku. Ulvhild ja Laurits toimetati tuppa. Isa ajas end voodist üles ning varsti tuli kohale Sira Eirik (preester). Ta vaatas Lauritsa ja Ulvhildi üle. Lauritsal oli kaks ribi murdunud ning kopsus olid haavad, kui siiski preester arvas, et midagi hullu pole. Ulvhildi üle vaadanud, ütles ta, et on ime, kui laps kunagi kõndima hakkab või üldse ellu jääb. Ragnfrid kutsus kohale shildi, kes oli pärit kuninglikust suguvõsast, kuid ta pidi lõunast lahkuma, kuna teda süüdistati nõidumises. Naine oli kõhn ja üsna vana, kuid nägu oli tal tohutult kaunis ja nooruslik. shildi ja Kristiina vahel tärkas kohe alguses mingisugune sümpaatia
a. Kunstniku aineks enamikul videotel on ta enese keha, millest filmides saab kui kaksikolend, nii loomingu subjekt kui objekt. Tema videod on agressiivsed, seksuaalsed, sokeerivad. Kai Kaljo, kes on nii maalinud kui tegelenud objektikunstiga, on samuti leidnud rahvusvahelist tunnustust oma videotöödega. Tema videod tegelevad tihti inimese kohanemisega ühiskonnas, üksinduse ja hakkamasaamisega. Foto toomisel eesti suletud kunstimaastikku on olulisi teeneid Destudio seltskonnal Peeter Lauritsal ja Herkki Erich Merilal, ka Tarvo Hanno Varresel. Alustades 1990.aastate alguses, tõi Destudio kunstinäitusele mitte ainult foto kui tehnika, vaid andis aimu ka reklaamfoto ja moefoto mõjutustest kunstile. Ajal, kui Destudio alustas, oli visuaalne reklaam Eestis alles välja arenemata ning Destudiol olid suured võimalused seda reklaami suunata. Kunstnikud olid omamoodi mängurid kahe ala vahel, väites ise, et ei näe mingeid hierarhiaid erinevate visuaalsete grammatikate vahel
annaabi.ee 
